Mitte iiiiiial ei saa üle, et Tätte oma "Ilusa hetke" juustureklaamiks maha on müünud. Selline ilus, armas ja lihtne laul..hoopis teisel teemal ju! Võib-olla see peaks väga andekas tunduma, et sõnade "...või armastan ma sind" kohal näitab suures plaanis juustukäntsakat, aga doesn't do the trick, noh. Samas kui nüüd järele mõelda, siis võiks ju ilus hetk (ehk lausa päeva ilusaim hetk) olla küll, kui saab juustusaia süüa, aga mul on tunne, et see kalduks liialt kategooriasse "elada selleks et süüa" ja seda me ei tee ega tunnista ju keegi. Või?
On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...
Kommentaarid
Postita kommentaar