Otse põhisisu juurde

Katarina von Bredow "Flyga högt"

Vendela on 9. klassi õpilane 2000ndate Rootsi mingis linnas. Ta on niuke tubli tüdruku tüüpi tüdruk. Tema parim sõber on Tove. Enamasti hängivad nad koos kahe poisi Loke ja Nilsiga. Tegevuse käivitajaks saab uus klassikaaslane Silja, kes on teistsugune. Julge, mis peamine. Klassi senine hierarhia, mille tipus on Emelie-nimeline tüdruk, pannakse proovile ja mõni klassikaaslane osutub teistsuguseks kui seni arvatud. 

Koduses elus mõjutab Vendela perekonda kümmekond aastat tagasi surnud väikevend Anton. Mis tunne siis on, kui sa pole mitte ainult ainuke laps, vaid ka ainuke laps, kes on alles? Või kui oled teiste seltskonnas alatiseks see inimene, kelle poeg ära suri.

Jätkuvalt tervitan lühikesi avalauseid võõrkeelsetes raamatutes.

Pealkirja "Flyga högt" võiks tõlkida umbes "Lennata kõrgelt". Vendelal on vana hea dilemma, et kõrgelt lennates näed rohkem, aga on võimalik ka kõrgelt kukkuda, samas kui pannkoogina maas lamada on turvaline, aga näed ainult ninaesist.

Niuke tavaline lugu. Ei midagi enneolematut, aga ei midagi halb ka. Korralik.

Päris tore oli lugeda noorteraamatut, kus tegevus toimus enne nutitelefone. Ja mõned laulud, mida Vendela kuulas, olid meeldivalt tuttavad. Coldplay "Yellow", The Cardigans "Erase/rewind", Beyoncé "Single ladies". Laule kuulatakse siin muide ka Spotifyst juba.

Mõne raamatu läbilugemise pärast olen endaga väga rahul. See on üks selliseid. Täitsa pärisraamatu mõõtu rootsikeelne raamat. Ja ma nimelt ei lugenud teda sõnaraamatu/google translate'i kõrval istudes. Sai niisama. Elu edetabelid. 

Kommentaarid

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

"Eestlane loeb : raamatuaasta lugemisuuring 2025" (koost. Marju Lauristin)

Nagu pealkirigi ütleb, räägib raamat möödunud aastal raamatuaasta puhul tehtud suurest lugemisuuringust. Niuke korralik raport. Näeb välja ka nagu raport: suures formaadis üsna paksu paberi peal ja paljude joonistega. Aga ka teksti pole vähe. On nii küsitlustulemuste kokkuvõtted kui ülevaated fookusgruppidega (kirjandusõpetajad, raamatukogutöötajad, raamatumüüjad, kirjastajad) tehtud intervjuudest. Niuke hea raamat, mida jupikaupa lugeda - ühel päeval loed, mida õpetajad rääkisid, teisel päeval kirjastajate kohta jne. Midagi tohutult uut teada ei saanud. Ühest küljest on põhilised uuringust tehtud järeldused meediast palju läbi käinud, teisalt oli palju sellist, mida nagunii eeldasin. (Aga ikka oli huvitav lugeda.) Mis need lööklaused olid siis? Kõrgharidusega naine on mitte ainult suurim lugeja, vaid üldse võtmeisik eesti kultuuri edasikandmisel (sest käib ka teatris, kontserdil ja näitusel); keskealine madalama haridustasemega mees on pigem raamatuhuvita; pole tõsi, et noored ei loe ...

Geir Gulliksen "Övre port, nedre port"

Kolm korda olen hakanud midagi kirjutama, aga suht ruttu alla andnud. Kuidagi imelik tunne on. Polnud ju halb raamat ja ei saa öelda, et lugemine raskelt oleks läinud, aga kuidagi... asja suur idee vist on minu jaoks jätkuvalt natuke segane ja seetõttu on keeruline midagi öelda. Raamat räägib ühe perekonna kahest põlvkonnast 1950ndate-1970ndate Norras. Ei, isegi kolmest põlvkonnast tegelikult, ja ka hilisemal ajal kui 1970ndad. 2022. aastasse jõuab välja. On üks Gladys, kes saab ühe Gunnariga suhteliselt varases eas poja (Ivar). Peale seda saab veel kaks poega (Runar ja Steinar ehk Titti). Mingil hetkel läheb Gunnariga lahku ja hakkab elama koos Karliga. Karl on insener relvafirmas, mis on linna suurim tööandja. Suurem osa tegelasi, kes läbi käib, töötab (vähemalt mingil hetkel) seal. Raamatu pealkirja mainitakse ka just selle firma kontekstis. "Ülemine värav, alumine värav" - kes on piisavalt tähtis, et käia tööle ülemisest väravast, ja kes kuulub alumisest väravast käiva ha...