Otse põhisisu juurde

Bengt Ohlsson "Swing"

Jällegi vahepeal üks niuke raamat, mille suvaliselt raamatukogus riiulist välja tõmbasin. Natuke otsisin taskuformaati, sest tundus, et rootsi keeles lugemiseks võiks ses suuruses asi jõukohasem olla. Kuigi eks ta õnneasi ole, taskuformaadis võib ka väga diipe asju avaldada.

Raamat on paarist, kes läheb svingerite klubisse. Tundus, et ehk on lihtsama sõnavaraga teema. Hiljem sain aru, et see läks tegelikult täitsa naelapea pihta, sest vahepeal on läbi käinud väike nali, et peaks mõnda raamatut Leedu svingeritest lugema. Noh, leidsin Rootsi svingerid. Aga raamat on Leedus trükitud : )

Peategelased Åke ja Hanna on mingis Rootsi linnas elav abielupaar. Täpselt ei öeldud kui vanad, aga pakun, et kusagil viiekümnesed. Ükskord räägib Hanna sõber Camilla, et käis oma mehega kohalikus svingerite klubis. Hanna on intrigeeritud ja pakub Åkele, et võiks ka korra minna. Lähevad. Saabki siis lugeda, mis klubis juhtub ja mis pärast klubis käimist juhtub. 

Enne svingimisest rääkima hakkamist käitus Hanna üsna tavaliselt.

Ütleme, et ei olnud väga üllatusi, vähemalt minu jaoks. Juhtusid üsnagi need asjad, mida ootasin, et säärase teemaga raamatus juhtuvad. 

Naljakas hakkas küll vahepeal. Oligi vist mõeldud, et hakkaks. 

Minu kõige suurem probleem selle raamatuga oli liiga palju lahtisi otsi. Või teistpidi öeldes mingid väiksemad liinid, mida poleks ehk pidanud alustamagi. 

Tundus mõttetu, et mingil hetkel astus korra läbi Hanna poeg Örjan, aga läks suht kohe ära, põhimõtteliselt midagi ei teinud. Milleks see stseen, ei saanud aru.

Åke oli koolis tööõpetuse õpetaja ja vahepeal kirjeldati tema probleeme ühe õpilasega, aga mingit lahendust see lugu ei leidnud. Üsna raamatu algul kirjeldati ka ühe õpilase värvikaid vanemaid, mille peale ma kohe mõtlesin, et oh, nüüd Åke raudselt kohtub nendega svingerite klubis. Ei kohtunud. Neid ei mainitud enam kordagi. 

Lisaks räägiti algul mõnevõrra Åke ja Hanna tütre Saga probleemidest sõpradega, aga raamatu lõpuks olid Sagal ikka samad probleemid. 

Ja kui peateema kallale vinguma minna, siis selle saanuks ka vähe diibima sissevaatega lõpetada. Kuigi okei, polnud sellisena ka viga.

Huvitav sõna, mida kasutati: rugguggla. Otsetõlkes võiks olla sulgiv öökull. Kasutatakse koleda naisisiku kirjeldamiseks. 



Kommentaarid

Popid

Vivaldi ei saanudki sisse

Läksin aastaaegade kallale. Lugesin mussikogus lood kokku ja sain teada, et soojemad aastaajad on populaarsemad kui külmemad: kevad/spring/весна esineb 16 ja suvi/summer 18 laulu pealkirjas. Huvitav, et summer on 16 loo nimes ja suvi ainult 2-s. Sügis on suhteliselt ebapopulaarne: kokku ainult 5 laulu, millest 3 kasutavad pealkirjas sõna autumn ja 2 sõna sügis. Fall ei esine kordagi sügise tähenduses. Talvelaule on eesti keeles 3 ja inglise keeles 8. Kõige vahvamad aastaajalaulud tabeldatuna siin: 15. Tori Amos - Winter 14. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 3 (see on see, kus ennast kraavis pesin) 13. Pia Fraus - Summer before spring 12. Uno Loop - Talvelaul ( Hei-hei üle hangede -laul) 11. Eesti Keeled - Sinus endas talv 10. The Corrs - Summer sunshine (vanade aegade nimel, tõmbab käima küll) 9. ABBA - Our last summer 8. Edvard Grieg - Springdans II 7. Uno Loop - Kevad Kadriorus 6. Cliff Richard - Summer Holiday 5. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 2 ( Siin keegi varem pole käinud, siin laulud ve...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Jilly Cooper "Rivaalid"

See raamat, aga ka lihtsalt Jilly Cooper (1937-2025), on mul juba mitu aastat lugemisnimekirjas olnud. Kunagi lugesin raamatut, kus peategelase lemmikkirjanik oli Jilly Cooper, keda ta kiivalt kaitses suvaliseks naistekakirjanikuks nimetamise eest. Tekkis huvi, kellega siis tegu on. Läks veel huvitavamaks, kui leidsin, et tegemist on dame Jilly Cooperiga. Teenekas. Tol raamatutegelasel, arvan, oli õigus. Hästi paneb see Jilly Cooper. Vaimukalt, teravalt, oskuslikult. Tegelasi kirjeldab otsekoheselt ja paikapanevalt.  Maud oli laisk, egoistlik ja isekas või  Jamesi kõige silmapaistvamaks omaduseks peale vapustavalt hea väljanägemise oli tema totaalne enese ületähtsustamine ja krooniline ebakindlus. Vapustava välimusega tegelasi oli "Rivaalides" palju. Ja kui keegi oli mittevapustav, öeldi ka see otse välja.  Tegelasi oli muidugi ka terve plejaad. Algul pidi tähelepanelik olema, et ree peal püsida. Raamatu alguses olev tegelaste nimekiri oli suureks abiks.  Raamatu teg...

"Eestlane loeb : raamatuaasta lugemisuuring 2025" (koost. Marju Lauristin)

Nagu pealkirigi ütleb, räägib raamat möödunud aastal raamatuaasta puhul tehtud suurest lugemisuuringust. Niuke korralik raport. Näeb välja ka nagu raport: suures formaadis üsna paksu paberi peal ja paljude joonistega. Aga ka teksti pole vähe. On nii küsitlustulemuste kokkuvõtted kui ülevaated fookusgruppidega (kirjandusõpetajad, raamatukogutöötajad, raamatumüüjad, kirjastajad) tehtud intervjuudest. Niuke hea raamat, mida jupikaupa lugeda - ühel päeval loed, mida õpetajad rääkisid, teisel päeval kirjastajate kohta jne. Midagi tohutult uut teada ei saanud. Ühest küljest on põhilised uuringust tehtud järeldused meediast palju läbi käinud, teisalt oli palju sellist, mida nagunii eeldasin. (Aga ikka oli huvitav lugeda.) Mis need lööklaused olid siis? Kõrgharidusega naine on mitte ainult suurim lugeja, vaid üldse võtmeisik eesti kultuuri edasikandmisel (sest käib ka teatris, kontserdil ja näitusel); keskealine madalama haridustasemega mees on pigem raamatuhuvita; pole tõsi, et noored ei loe ...