Norra Latin on kool, Stockholmi kesklinnas asuva imposantse hoonega õppeasutus, mis on tuntud oma teatrisuuna poolest. Seal on aastakümnete jooksul käinud hulk hilisemaid kuulsaid näitlejaid ja nüüd (2016 või 2017) asuvad seal teiste hulgas õppima Tamar ja Clea. Mõlemad on umbes 16-aastased tüdrukud, Tamar tuleb Östersundist ütleme et tavalise perekonna ja sõprade hulgast, Clea on stockholmlane ja kuulsa näitlejanna tütar.
Algul on nagu tavaline lugu, kus Tamarile uues koolis tundub, et kõik on juba omavahel tuttavad ja raske on kellegagi sõbruneda, aga siis lisandub asjaolu, et mingi peamiselt kehatu hääl hakkab temaga rääkima, vahel ilmutab end siiski ka kehaliselt, vahel võtab Tamari keha üle. Kuna õpilaste hulgas elab legend 1940ndatel koolis õppinud Erling Jensenist ja tema kadumisest, siis Tamar arutleb, kas häältekuulmine ja Erlingi lugu võiksid seotud olla ja hakkab asja uurima.
See on päris paks raamat (578 lehekülge), mistõttu autor jõuab mitmeid teemasid arendada. On noorteka teemad, näiteks see kui palju erinevad Tamari ja Clea pered. Või kui palju erineb neist omakorda kolmanda tegelase Timi lugu, kelle kumbki vanem temast ei hooli. Aga raha on vabalt. Üldiselt tuli vahepeal "Gossip Girl" meelde - rikaste ja ilusate lapsed, kes on juba ise kuulsad ja üritavad täiskasvanuna käituda.
On ka ajaloo, sh teatriajalooga seonduvad teemad. Shakespeare oma näidenditega saab mitmel pool mainitud ja on Erling Jenseni loos oluline. Samuti tutvustatakse mõnesid teatriga seotud legende. Kõik need laadimata püssid, kust ei tohiks pauku tulla ja ebausurituaale põhjendavad kauged müstilised lood. See on võluv ja paljukasutatud teema. Kuna teatris tegeletakse igapäevaselt sellise usutava reaalsuse loomisega, mida tegelikult olemas pole, siis mingi salapära ja vastuolu oleks nagu ette juba lugudesse sisse kirjutatud.
Loos on seega ka üleloomulik element. Võib-olla on see tänapäeva noorteka kirjutamisel kohustuslik. Ega halb polnud ja otseselt ei seganud. Lihtsalt tekkis mõte, et kogu selle loo saanuks ka paranormaalsuseta ära kirjutada ja seletada (muidugi sisus mõningaid muudatusi tehes).
Norra Latini kool oli Stockholmis päriselt olemas ja see koolihoone, kus tegevus toimub, on päriselt olemas. Kohad ja tänavad, kus tegelaste liikumist (tihti väga täpselt) kirjeldatakse, on Stockholmis olemas. Selle eest minult plusspunktid nagu alati.
Tempo on aeglane, ei ole seda, et iga peatüki lõpus hüppab mingi koll kusagilt välja kedagi ehmatama. Mul ebahuvitav ei olnud, kuigi vahepeal oli lehekülgi, kus nagu suurt ei juhtunud.
Mitmesse suurde euroopa keelde on see raamat tõlgitud, eesti keelde mitte. Küll on sama autori teisi raamatuid eesti keeles saada.
Kommentaarid
Postita kommentaar