Otse põhisisu juurde

Eesti Laul 2024

Eesti Laul ju oli vahepeal. Juba on mõned päevad möödas. Vaadakem, kas meelestub veel mõni viisijupp, sõnad või midagi lavalt.

1. Brother Apollo "Bad Boy"

Kuigi arvan, et I'm a bad boy ei ole õnnestunud hüüdlause, sest on liiga algeline, siis neli päeva hiljem ma mäletan, mis viisiga ta neid sõnu laulis. Ja kui viis on meeles ja mingid sõnad ka, siis midagi oli vähemalt õigesti. Kas on väga imelik alatoon, kui ütlen, et need täiskirjutatud kannid olid kirsiks tordil? 

2. Carlos Ukareda "Never Growing Up"

Meeles on, mis tal seljas oli, ja et oli mingi sõnamäng. From breaking up to making up? Meloodia üldse ei meenu, aga mäletan, et see polnud üldse kõige kehvem lugu siin.

3. Ewert and The Two Dragons "Hold Me Now"

Meenub Ewerti hääl, kui ta seda laulis, aga viisi osas pole kindel, kas õigesti mäletan. Üldiselt jäi see laul natuke igavaks. (Ja jääks Eurovisiooni kontekstis ilmselt veel igavamaks.) Video oli kena muidugi. Universaalsed teemad. 

4. Anet Vaikmaa "Serotoniin"

Vot see oli see laul, mis mind võistlusjärgsel päeval kummitas. Isegi ei teadnud, et see mul meeles on, aga tuli kummitama. Lõhmuse-faktor ilmselt. See viimane oli ka laulus kuulda, aga teda oli sedakorda minu jaoks liiga palju. Natuke kulunud mulje jäi. Laval oli midagi punast. Laulja riided?

5. Ollie "My Friend"

Laulu ei suuda meenutada, aga kuulates mõtlesin, et "Venom" oli parem. Ollie välimus on meeldejääv ja ei saa salata, et meeles on ka, kuidas teleka ekraan tema laulu ajal mõneks sekundiks halliks läks.

6. Daniel Levi "Over the Moon"

See mulle meeldis esimesel kuulamisel (kunagi ammu telekast), edasi on tunded pigem lahjenenud. Lihtne ilus lugu on. Eurovisiooni kontekstis ehk ka pisut igav? Kusagil sotsiaalmeedias nimetas keegi seda kolme minuti pikkuseks introks. Mulle introd meeldivad, mõnikord ainult neid kuulangi. Saan aru muidugi, mida mõeldi. See ei ole kõige ilmselgemate mallide järgi arenev lugu, võib jätta mulje, et ei lähe käima. Meenub, et Danielil olid pruuni värvi riided esinemise ajal. Julge. Pruun vist pole väga armastatud igasugu esinejate poolt. 

7. Uudo Sepp, Sarah Murray "Still Love"

Üks koht laulust tuleb meelde. See, kus olid sõnad high school sweethearts. Duo kuidagi polnud nagu... loomulik? Äkki, kui emb-kumb neist oleks seda üksi laulnud, siis meeldinuks rohkem. Laval nad vist seisid suure osa ajast seljaga üksteise poole. Laulus oli midagi vanamoodsat. 

8. Peter Põder "Korra veel"

Ainus mälestus on, et korra mõtlesin noh, päris huvitav. Laval vist midagi vilkus?

9. 5Miinust ja Puuluup "(Nendest) narkootikumidest ei tea me (küll) midagi"

Refrääni suudan reprodutseerida, aga käisin eraldi vaatamas, mis sõnad seal on, muidu ei teaks. Sõnadest ei saa ühegi koha peal eriti aru. Liikumist vaadates tuli meelde hiljuti Norrat esindanud hundimaskides kollektiiv, laul oli vist "Give that wolf a banana". (Ega ma ei mäleta, kas neil oli sarnane liikumine, lihtsalt mul meelestus.) Pole hästi kursis Puuluubi muusikaga, aga on jäänud mulje, et tüüpidel on huumorimeelt. Seda hindan. 

10. Nele-Liis Vaiksoo "Käte ümber jää"

Endale üllatuseks on siitki üks refräänirida meeles. Ballaadiga tegelikult üldse ei soovitaks Eurovisioonile minna (välja arvatud Itaalia, neil on erioskused ballaadide laulmiseks), aga kui siiski minna, tuleb täisnätakas ära panna (vt nt Leplandi "Kuula"). Nele-Liis on ses mõttes hea valik - kes suudab hirmraskeid muusikalihitte otse ära laulda (teame ju et suudab!), suudab ka dramaatilisi euroballaade. Ainult selle laulu puhul peaks seda va draamat veeeeel juurde keerama. 

Kogu saade oli kaunis unustamisväärne. See on vist kõnekas. Laulude osas ühtki sihukest ei olnud, mida vabatahtlikult väga üle kuulama hakkaks. 

Kuna lemmikut ei olnud, siis panen siia hoopis võistlusel 10. koha saanud laulu.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Mihkel Mutt "Tartu tuld toomas : linnauitaja ülestähendusi taaskohtumisel"

  Mõni aasta tagasi nägin Mihkel Mutti suvaliselt tänaval. Polnud tema Tartusse tagasi kolimisega siis kursis ja mõtlesin ilmselt et näe, kirjanikuhärra ka Tartus käimas. (Sest Mihkel Mutt on märksa kirjanikuhärralikum tüüp kui mõni muu kirjanik.) Siis nägin teda mingi kord veel ja hakkasin mõtlema, et huvitav mida ta jalutab siin. See suvaliselt nägemine on kõnekas tegelikult Tartu kohta. Mõni nädal tagasi peatas mind kaubamaja juures üks usukuulutaja ja küsis, mis mulle Tartu juures enim meeldib. Vastasin et suurus: ühe jalutuskäigu jooksul on võimalik näha mõnda tuttavat, isegi mitut tuntud inimest, aga samas on võimalik näha ka mitte ühtegi tuttavat inimest. Rootslased ütleks  lagom. Parasjagu (suur/väike). Raamat on ühest küljest jalutuskäik Tartus - linna füüsiline keskkond, sh jõgi. Teisalt tuleb juttu Tartu vaimust, linna peal tuntud tartlastest, ülikoolist, linna ajaloolisest rollist, võimalikust rollist tulevikus, Tartu-Tallinn vastasseisust. (Viimase kohta leiab Mut...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...

Caitlin Moran "What about men?"

Lõpuks üks raamat, kus kaanel ütles, et on naljakas, ja päriselt oligi naljakas. Mitte teema, vaid see, kuidas kirjutati. Caitlin Moran on vaimukas inimene. Kirjutab sellest, kuidas väiksest peale on tüdrukuid ja poisse ümbritsev vaimne maailm väga erinev, mistõttu oleme ka täiskasvanutena erinevad. Ja sellest, millised need mehed siis on. Raamatu lõpuks jõuab ikka sinna, et võiksime ju kõik inimesed olla, mitte tingimata mehed ja naised. Suur osa naiste ja meeste probleeme on sarnased. Enamasti olin kirjutatuga nõus. Põhiline asi, mis on ilmselge, ja ometi oli see siin kirja pandud: valge heteromees ei ole automaatselt milleski süüdi. Eile sündinud poisslaps ei vastuta selle eest, et 18. sajandil polnud naistel ühiskonnas positsiooni. Kui ütleme ühele grupile (kelle hulka kuulub ka palju lapsi) ühiskonnas, et te ei ole lahedad, teil peaks häbi olema, te olete süüdi, siis miks oleme üllatunud ja pahased, kui selles grupis vastupanu pead tõstab. Keegi ei taha ennast halvasti tunda. Raam...