9-aastane Tonje elab Vilgukiviorus. See on Norras, niuke küla moodi koht. Tema ema on mereteadlane ja seetõttu suure osa aastast kusagil objektil, isa on talumees (vähemalt mingeid lambaid ja sigu nad peavad).
Tonje on kange ja hakkaja tüdruk. Talle meeldib suusatada ja kelgutada. Reeglina teeb ta seda üksi, sest Vilgukiviorus pole teisi lapsi. Tema parim sõber on seitsmekümnendates härra Gunnvald ja lemmikloom kajakas Geir. Otseloomulikult satub Tonje raamatu jooksul mitmesugustesse sekeldustesse.
Mul läks algul natuke aega, et vedama saada. Ei olnud igav, lihtsalt ei saanud otsa hästi lahti. Kui otsa lahti sain, läks väga lobedalt ja toredalt. Väga klassikalise lasteraamatu moodi lugu, lindgrenlik (ma pole esimene võrdleja).
Meeldis vaimukas keelekasutus. Ajas naerma küll, kui mingi toidu maitset konserveeritud varesega võrreldi või kui keegi naeratas laialt nagu buss. Või dialoog Sul on kajakas peas. - Ma tean. Eks see on jah mõne inimese jaoks tavaline asi.
Huvitavaid vihjeid oli ka. Näiteks see, kuidas Tonje tahab, et Gröönimaa jäämäed enam ei sulaks, sest siis võiks ema vähem töötada. Või see, kui Tonje lubab halvasti käituva Gunnvaldi taaskasutusse saata. (Sellel on ju rohkem kui üks mõte, ei?)
Ei tea, kui pakse raamatuid tänapäeva 9-aastased loevad, aga see on niuke täitsa korralik paksemat sorti raamat (270 lk), pole see, et keerad natuke lehte ja juba läbi. Toredad illustratsioonid on ka, aga neid pole väga palju (võinuks rohkem olla!).
Lootsin, et ehk on mõni järg ka sel lool, aga tundub, et pole. Oli teemasid, millele viidatakse, aga päris lõpuni kinni ei seota. Tahaks teada, mis sai. Võib muidugi olla, et midagi ei saanudki. Kõik läks edasi nii nagu enne.
Nägin selle raamatu norrakeelset väljaannet ka. See nägi eestikeelsega täpselt samasugune välja. Kaaned ja illustratsioonid ja. Isegi font oli minu meelest sama. Mulle päris meeldib see mõte.
Inglise keeles on raamatu nimi "Astrid the unstoppable". Ega tulegi palju näiteid pähe, kus tõlkes peategelase nimi ära on muudetud. Ju oleks Tonjet raske hääldada.
Kommentaarid