Otse põhisisu juurde

Priit Kuusk "Laevakokk Wend"

 


Mõned inimesed mulle meeldivad. Näiteks mulle meeldib Priit Kuusk (ehk Wend). Juba palju aastaid. Juba siis, kui ta veel kõrvarõngast kandis ja mingid prouad raadiosse helistasid, et võta ära, ilma selleta oled ju täitsa kena poiss. 

"Laevakokk Wend" on sellest, kuidas Priit Kuusk mõned kuud Admiral Bellingshauseni nimelisel laeval kokaks oli. Ta kirjeldab, kuidas pole üldse naljaasi pidevalt õõtsudes pisikeses kambüüsis süüa teha, ja räägib, kuidas vahepeal ikka suht s**ast saia tehes toidu äraviskamist minimaliseerida üritas. Siis kirjeldab natuke paiku (sadamalinnu), kus käidi ja lisab niisama mõtteid, mis tulid. 

Nende niisama tulnud mõtete osas lähevad lugejate arvamused ilmselt kahte lehte. Ühest küljest võib öelda, et mees lihtsalt heietab elu kaduvusest ja just lahutatud abielust, teisalt miks ta ei või seda raamatus teha, kui need on need asjad, millele ta päriselt ka reisil (haltuuratööl?) olles mõtles. Mind ei seganud. Tundus sobiv isegi, sest kui igas suunas on ainult vesi, siis lähevad mõtted vabalt vilusoohvia ja igaviku peale. (Pole proovinud, aga arvan.) Heietuste osa polnud kokkuvõttes ka kuigi suuremahuline.

Raamatus on ka mitu kirjutist Wennaga samal ajal laevatanud inimestelt (Urmas Viilma või Urmas Dresen näiteks) ning päris hea hulk retsepte, mida laevakokk oma tööaja jooksul kasutas. (Võta Salvesti hernesupp, sega sinna sisse kookospiima, karrit ja natuke vett. Saad roa, mida näiteks koos riisiga serveerida.)

Liiga seotud ja loogiliselt looklev lugu pole, pigem niuke lapitekk. Kokku täitsa ilus tekk. Eriti tore on see, et kui oled vähegi Aktuaalse Kaamera vaataja, siis sinu peas loeb seda raamatut Priit Kuuse hääl. 

Kommentaarid

Popid

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Kergelt konnatiigi teemasse kaldudes

Vahepeal lugesin ühte blogi. Justnimelt ainult vahepeal, sest enne ei teadnud ja hiljem ei tundunud enam huvitav. Selles vahemikus reklaamis autor-tütarlaps ühte laulu, mis olevat täiesti sõltuvusttekitav. Kuulasin siis järgi-oligi. Nagu ka iga järgmine sama bändi laul, mille hankisin. Mõne aja pärast selgus, et üks osatäitja sarjas, mida hiljuti vaatama olin hakanud, teeb bändi. Muidugi sedasama. Ühel päeval kuulen tuttava tütarlapse käest, et küll see ja see on hea bänd. Jah, seesama. Paari nädala pärast kasutatakse selle bändi ühte laulu minu lemmikseebikas. Ja tagatipuks leidsin ühel kenal sügispäeval, et plaat, mille järgi kollektiiv endale nime on võtnud, passib suvest saati mul siin arvuti kõrval plaadiriiulis. Üsna hästi ju orkestri(mulle alati nii meeldis, kui Mihkel Raud "7 vapras" seda sõna kasutas) kohta, mis ei ole isegi mingi maailmakuulus(alla miljoni mängukorra last.fm-is on ju suhteliselt vähe). Aga miks ma selle jutu kirjutasin siia, oli vist sellepärast, et...