Mulle meeldis "Kajakas", see sisaldas just õigel hulgal sügavmõttelisust, dramaatilisust ja eriilmelisi karaktereid.
Ma pole päris kindel, mis žanrist see näidend olema pidi. Raamatus endas oli vist kirjas et komöödia, aga traditsioonilisel komöödia moel naerma ei ajanud, irooniliselt muhelema ehk küll. Ja mõeldes kui dramaatiliselt tegelased ise seda värki võtsid, võinuks ju ka melodraama olla.
Maitea noh, nagu varasemaltki on raske pikemalt seletada, miks klassika on klassika. On lihtsalt. Isegi kui mingi 21. sajandi raamat on ka väga hea, siis 100 aasta vanune on seda kuidagi teistmoodi. "Norra metsas" oli üks tegelane, kes luges ainult 50+ aastat tagasi ilmunud raamatuid. Sest kehv raamat ei peaks nii pikalt ajahambale vastu. "Kajakas" (aastast 1896) talle siis sobiks.
Kuuldemäng on ka olemas, seegi päris vana (1954). Vahepeal oli natuke naljakas, aga enamasti tekitas soovi seda etendust teatris näha.
Kommentaarid