Otse põhisisu juurde

Rainbow Rowell "Fangirl"



Peategelane on Cath, 18-aastane ülikooli alustav tütarlaps. Pärismaailmas lihtsalt üks tüdruk, fanfictioni maailmas Magicath, populaarse Simon Snow raamatusarja põhjal fanfictioni kirjutaja ning kümnete tuhandete poolt loetud hiigelpika jutu "Carry on" autor. Nii et mõnes mõttes nagu internetikuulsus. 

Ülikoolielu osutub muidugi selliseks, mis ei võimalda enam igapäevaselt mitut tuhandet sõna internetiavarustesse postitada. Mängu tulevad uued inimesed ja probleemid. Muuhulgas ka see probleem, kas või kuidas fanfictioni kirjutamise pealt originaalkirjutistele üle minna. Kui lihtne või raske siis ikkagi on mingit oma maailma luua?

Cathil on ühtlasi isa ja võõrandunud ema ja kaksikõde ja toakaaslane ja tolle sõber. Nendega tuleb ka sekeldusi ette.

Üsna paks raamat on ja minu meelest see sobib. Sest kui mõelda, et fanfiction on siin suur teema, siis sihukesed ülipikad fanfictionid on ka tihti ikka väga mahukad (mahukamad kui originaalmaterjal).

Mis mulle reeglina ei meeldi (ja ei suutnud harjuda ka siin), on ühe raamatu sees teise raamatu (ette)lugemine/jutustamine. Siin oli etteloetavaks seesama Cathi kirjutatud kuulus fanfiction. Maitea, mind kohe üldse ei huvita see mingi teine lugu. Tahaks lihtsalt lehte keerata, et kiiremini põhilise loo juurde tagasi jõuda. 

Juba teine raamat, mida sellelt autorilt loen, ja ikka imestan, et ta suudab kirjutada kohe sihukest korralikku noortekirjandust, mis ei jäta odavat ega imalat muljet. Poole nooremale mulle oleks see kohe väga meeldinud. Praegu meeldis ka. Nii et vist mõistetav, et see raamatukogust pärit eksemplar, mida lugesin, oli suht kapsas juba.

Selle taustal ei mõista hästi, miks seda raamatut eesti keelde tõlgitud pole. Rowelli teine tuntud noortekas "Eleanor & Park" on (vähemalt Eesti raamatukogude järgi otsustades) eestikeelsena üsna menukas. 

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt. Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem. Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele. Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida) luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe) köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla) hingamine (selline kuuldav ja viha...