1934. aasta suvel kohtub Haapsalus suvitav Mark tantsijanna Saaraga. Järgneb tuline suveromanss (nagu raamatututvustus ütleb).
Pisike raamat - 140 lehekülge peaaegu taskuformaadis. Ilmselt ka põhjus, miks lugu kiirustatuna mõjus. Kui on nii hea tegevusaeg ja nii hea tegevuskoht (no tõesti noh, kõige paremad) valitud, siis ma oleks hea meelega mõne tunni rohkem seal veetnud. Seda enam, et imekerge oli lugeda.
Kuna palju oli tänavaid üles loetud ja maju kirjeldatud, oleks ilmselt kõige parem seda raamatut Haapsalus olles (või just seal käinuna) lugeda. Aga õnneks saab ka Google Mapsi kaudu.
See, mis kirja oli pandud, oli hästi eeskujulik. Või püüdlik, voh, see jah on see sõna, mida mõtlen. Andekust hinnatakse tihti püüdlikkusest kõrgemalt, aga mina ütlen, et pole ka püüdlikkusel häda kedagi. Eriti, kui see on selle inimese esimene raamat (vähemalt ilukirjanduses).
Kirjastus Hea Lugu, kes selle raamatu Suvitusromaani sarjas välja andis, märgib siin tagakaanel muuhulgas, et sõdadevahelisel ajal ilmutati Eestis mitmeid suvitusromaane. Peaks mõne välja otsima. Huvitav, millised need olid.
Ühtlasi, kuna praegu on Eestis (minu jaoks) ainult üks tuntud Saara, siis tema esines lugedes mu peas algusest peale sulni Saarana.
Kommentaarid