Otse põhisisu juurde

Bergsveinn Birgisson "Reply to a letter from Helga"


Juhuslikult leitud. Hakkasin tema sisu kohta edasi lugema ainult sellepärast, et nimi Helga tõmbas tähelepanu ("Allo! Allo!" vaatamine oli pooleli).

Väike raamat, kusagil 100 lehekülge suure reavahega. Kui teistpidi vaadata, siis ühe kirja kohta jällegi päris pikk. 

Kirja kirjutajaks on lambakasvataja, kellel nooruses Helgaga (ka lambakasvataja) lähedased suhted olid. Lugu toimub Islandil peamiselt II maailmasõja ajal (aga sõda pole tähtis tegelane) ja saame kirja kaudu järjest teada, mis täpsemalt Helga ja mehe vahel kunagi juhtus. 

Ühe külje pealt üsna robustne lugu kõige oma lambatalitamise ja uriinilõhnaga, teisest küljest on armastuslugu ilus lugeda. Ei ole masendav, kuigi sisaldab juttu sellest, mis võinuks olla, aga polnud. Ühtlasi taas hea näide sellest, kuidas väheste sõnadega saab palju (rohkem) öelda. Osa öeldavast tuleb ka eesti talupojaromaanidest tuttav ette, aga mitte äraleierdatud kujul.

Raamatu autor on põhjamaade folkloori uurimisega seotud, vist seetõttu on raamatus viiteid islandi (folkloori) tähtsatele tekstidele. Lugejale on ka ära näidatud, mis kust võetud on. Hariv, kellele huvi pakub. 

Hariv oli ka inglise keeles lugeda. Reeglina ma ei lähe sõnade tähendusi lugemise ajal järgi vaatama (sest pole vaja), aga siin oli ainuüksi lammaste kohta vähemalt 3-4 erinevat sõna, lisaks põllumajandust ja looduskirjeldust puudutav sõnavara. 

Lõppu üks tsitaat, mida mulle lugeda meeldis: 

"And if we accept what people in modern cities believe, that happiness consists of being able to buy so much from shops that one becomes destitute inside, that happiness is being free to choose whatever one pleases in life, as if the world were one universal restaurant, isn't that a judgement against all past generations that weren't able to live so? Aren't happiness and fulfillment in life, then, brand-new inventions of city people, while all past life in this country, in fact, the lion's share of all life, of all times, is both meaningless and hapless? I'm not certain that the bright gleam in the eyes of my grandmother, Kristin, and her cheerful mood harmonize with such a view of history."

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Margit Fjellman "Louise Mountbatten, Queen of Sweden"

Louise Mountbatten elas aastail 1889-1965. Nagu ikka kuninglikes perekondades, oli ta paljudega sugulane. Liine saaks joonistada igasuguseid, aga toon siin mõned näited: Kuninganna Victoria (see kuulus) oli tema emapoolne vanavanaema Venemaa tsarinna Aleksandra (see viimane) oli tema ema õde Prints Philip (Elizabeth II abikaasa) oli tema õepoeg Nagu raamatu pealkiri ütleb, oli Louise Mountbatten Rootsi kuninganna (1950-1965). Tema abikaasa oli kuningas Gustav VI Adolf, eelmine Rootsi kuningas ja praeguse kuninga vanaisa. Louise polnud praeguse Rootsi kuninga vanaema, vanaema oli Gustav VI Adolfi 1. abikaasa Margaret. Ja see Margaret oli Louise'i vanaonu tütar.  Kunagi kirjutasin siin blogis nii   Margareti   kui   Louise'i   kohta väiksed tutvustused.  Täitsa üllatas, et säärane raamat üldse raamatukogus olemas oli. Tundus, et võiks siis lugeda küll.  Tegemist on tõlkega rootsi keelest, autoriks Rootsi ajakirjanik. Ingliskeelses väljaandes on märge, et...