Otse põhisisu juurde

Top 15 parimad lauluavangud: II - rõõmus kategooria

Rõõmsad avangud, niisiis.

15. Bob Sinclair - Love generation (kusagil 24 sekundit avangut)
From Jamaica to the world it's just love. Eks Usain Bolt läks pensionile tõesti.

14. Mr Lawrence - Annabel (27)
Ossaraks, ma sain praegu esimest korda aru, et selle koha peal, kus lauldakse blablablablabla, seal on lause I need your love, love, love, love, love.

13. Blind Melon - No rain (20)
Pole seda laulu vist kunagi lõpuni kuulanud, algus ongi põhiosa.

12. Hot Hot Heat - Middle of Nowhere (16)
Ma nii kujutan ette, kuidas mingi vend istus klaveri taga ja klimberdas ja siis kogemata läksid noodid sihukesse järjekorda nagu siin.

11. The Ting Tings - Shut up and let me go (26)
See oli mingi Fanta reklaami laul vist? Ma ise ei mäleta, aga kusagil öeldi.

10. Lenny Kravitz - It ain't over till it's over (27)
Täpselt see üks Lenny laul, mis mulle meeldib, ja algus on selle kõige parem osa.

9. Modest Mouse - Float on (24)
Meeldejääv.

8. Sigur Rós - Inní Mér Syngur Vitleysingur (25)
Laulu nimi tähendab umbes et minu sees laulab hulluke ja see kõlabki nii.

7. Folkmill - Käib salapidi öö (28)
Vaat see avang on mul telefonihelinaks praegu.

6. Peter, Bjorn an John - Young folks (36)
Siin vilistatakse. Polegi nii levinud asi lauludes.

5. KT Tunstall - Suddenly I see (14)
Väga lühike küll, aga ülimalt energiline jällegi.

4. Ewert and the Two Dragons - (In the End) There's only Love (32)
Täitsa kaval algus, tõmbab tähelepanu küll, kui esimest korda kuulda. (Ma nimelt mäletan, et püüdis, kui esmakordselt seda kuulsin.)

3. Claire's Birthday - Venus (29)
See trõnn-trõnn-trõnn-trõnn-trõnn on peaaegu legendaarne.

2. Savage Garden - The Animal Song (10)
Kõige lühem avang kõigist, aga see on nii lahe, et välja küll ei tahtnud jätta.

1. Olav Ehala - Päikeseratas (18)
Vaat just selles versioonis, mis selles juutubi klipis on. Ma pole rõõmsamat asja elus kuulnud.

I osa- dramaatilised lauluavangud asub siin.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...

Karin Janson "Sweet home Dalarna"

Üks eelmisel kuul loetud raamat lubas mõnevõrra "Bridget Jonesile" sarnaneda, aga see siin sarnanes rohkem. Peategelane kuulus nende inimeste hulka, kellega mingid asjad  juhtuvad lihtsalt (midagi läheb väga lambil moel katki, kehavigastused tekivad ülimalt ebatõenoliste olukordade tagajärjel jms). Täitsa realistlik tüüp - üks kuni mitu inimest päriselust tuleb silme ette.  Peategelane oli ühes Dalarna lääni külas elav Madde. Ta oli seal kogu elu elanud ja tegutses hobuserautaja praktikandina. Peab ütlema, et polnud aastaid mõelnud sellise elukutse olemasolule. Maddele igal juhul hobuserautamine meeldis ja tööd tundus kuhjaga jätkuvat. Madde elas oma üürimajakeses; käis vahepeal väljas sõbrannaga, kes vajas teda hetkeni, kuni mõne mehega kohtus; külastas vanemaid, kellest isale oli diagnoosiks pandud läbipõlemine ja kes seetõttu praktiliselt midagi teha ei suutnud.  Siis saabus külla postiljoni asendama Niklas Stockholmist.  Raamat mängib stereotüüpidega. Soostereot...

Bibliofiili kampsunid

Leidsin kirjanurga arhiivisügavustest ühe vana asja, moodsa nimega on see book tag. Ei tea, kust ta algselt pärit on, aga guugeldades leiab teda täitsa palju. Võtsin endale vabaduse see eestikeelseks kohandada (ei olnudki nii lihtne).  Pole proovinud, aga pakun, et need viis raamatut on võimalik ühe päeva jooksul järjepanu läbi lugeda, sest nad on graafilised romaanid (pilti palju, teksti vähe). Teemad võivad vahepeal minna tõsiseks, aga tunneli lõpus on alati valgus.  Ketrasin Goodreadsis mitu lehekülge raamatuid läbi, soovides siia panna mingit väga pinevat raamatut. Ei leidnud. Võiks ju teada enda kohta, et ega ma selliseid eriti loe. Niisiis panin hoopis sellise, millele üliväga kaasa elasin. Raamatus pole selliseid teemasid, mida teistes noortekates poleks, aga millegipärast see raamat (ja ka selle järgi tehtud film, see film!) pääseb minu juures väga mõjule. Sellest saab klassik ma arvan (kui võtta, et 26 aastat tagasi ilmununa praegu veel klassik olla ei saa).  See...