Otse põhisisu juurde

Top 15 parimad lauluavangud: II - rõõmus kategooria

Rõõmsad avangud, niisiis.

15. Bob Sinclair - Love generation (kusagil 24 sekundit avangut)
From Jamaica to the world it's just love. Eks Usain Bolt läks pensionile tõesti.

14. Mr Lawrence - Annabel (27)
Ossaraks, ma sain praegu esimest korda aru, et selle koha peal, kus lauldakse blablablablabla, seal on lause I need your love, love, love, love, love.

13. Blind Melon - No rain (20)
Pole seda laulu vist kunagi lõpuni kuulanud, algus ongi põhiosa.

12. Hot Hot Heat - Middle of Nowhere (16)
Ma nii kujutan ette, kuidas mingi vend istus klaveri taga ja klimberdas ja siis kogemata läksid noodid sihukesse järjekorda nagu siin.

11. The Ting Tings - Shut up and let me go (26)
See oli mingi Fanta reklaami laul vist? Ma ise ei mäleta, aga kusagil öeldi.

10. Lenny Kravitz - It ain't over till it's over (27)
Täpselt see üks Lenny laul, mis mulle meeldib, ja algus on selle kõige parem osa.

9. Modest Mouse - Float on (24)
Meeldejääv.

8. Sigur Rós - Inní Mér Syngur Vitleysingur (25)
Laulu nimi tähendab umbes et minu sees laulab hulluke ja see kõlabki nii.

7. Folkmill - Käib salapidi öö (28)
Vaat see avang on mul telefonihelinaks praegu.

6. Peter, Bjorn an John - Young folks (36)
Siin vilistatakse. Polegi nii levinud asi lauludes.

5. KT Tunstall - Suddenly I see (14)
Väga lühike küll, aga ülimalt energiline jällegi.

4. Ewert and the Two Dragons - (In the End) There's only Love (32)
Täitsa kaval algus, tõmbab tähelepanu küll, kui esimest korda kuulda. (Ma nimelt mäletan, et püüdis, kui esmakordselt seda kuulsin.)

3. Claire's Birthday - Venus (29)
See trõnn-trõnn-trõnn-trõnn-trõnn on peaaegu legendaarne.

2. Savage Garden - The Animal Song (10)
Kõige lühem avang kõigist, aga see on nii lahe, et välja küll ei tahtnud jätta.

1. Olav Ehala - Päikeseratas (18)
Vaat just selles versioonis, mis selles juutubi klipis on. Ma pole rõõmsamat asja elus kuulnud.

I osa- dramaatilised lauluavangud asub siin.

Kommentaarid

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...