Otse põhisisu juurde

Top 15 parimad lauluavangud: IV - tantsukate kategooria

Need avangud, mida kuuldes tahab varvas tatsuma ja puus nõksuma hakata.

15. Jet - Are you gonna be my girl (31 sekundit avangut)
Algus on kohe sihuke kaval, kohe ootad, et mis nüüd juhtuma hakkab. Siis hakkabki juhtuma.


14. Simple Minds - Don't you forget about me (17)
Mees thumbnailil on nagu Marko Matvere, avang ise üüratu kuulus.


13. Kool and the Gang - Ladies' Night (35)
Siin erandlikult lauldakse üks lause avangu sees.


12. The Trammps - Disco Inferno (34)
Veel üks tore diskohitt. Vanasti ikka osati.


11. Scissor Sisters - Take your mama out (24)


10. MGMT - Kids (49)
Vähe kaasaegsem tümm.


9. Elvis vs JXL - A little less conversation (25)
Väga andekas laul ja video mu meelest.


8. Genialistid - Naistele meeldib (19)
Uhke eesti lugude esindaja. Pealegi mulle meeldis Genialistide klahvpillimees.


7. Röyksopp - Happy up here (32)
Selle laulu video võiks olla selline, kus naerunägudega emotikonid üles-alla põrkavad.


6. Sebastien Tellier - Divine (39)
See laul oli Eurovisioonil 2008 muide. Eurovisiooni jaoks täitsa sobimatu laul, aga muidu väga andekas laul.


5. The XX - Islands (18)
Seda kuuldes tahaks teha robotitantsu.


4. The Jacksons - Blame it on the boogie (17)
Oh! Ja see, kuidas nad ise siin tantsivad.




3. ABBA - Dancing Queen (20)
Lisaks täiesti legendaarsele algusele on laulu nimi ju Dancing Queen.

2. Jackson 5 - I want you back (24)
Vaat see on küll selline laul (ja eriti avang), et kui kusagilt kostab, siis on isegi minusugusel tuimal tükil raske kaelanõksu ja tantsusammu tagasi hoida.


1. Barry White - The First, The Last, My Everything (55)
Tjah, siin ju täitsa avangus räägitakse sõnadega, aga samas on see sihuke laul, kus on väga konkreetselt aru saada, kus avang lõpeb ja nö pärislaul pihta hakkab. Ja need Ally McBeali stseenid.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Eno Raud "Naksitrallid"

Ühel päeval tulid "Naksitrallid" järsku meelde. Kas oli mõnes viktoriinisaates nende kohta küsimus või midagi. Ei meenunud, kas olen "Naksitralle" kunagi lugenud. Ilmselt olen, sest sisu kuidagi tean. Ja multikatest vaevalt selle teada sain, sest neid ei julgenud vaadata (õudsed olid).  Peamine põhjus, mis praegu pani "Naksitralle" lugema (ja on tihti üldse põhjus, miks vanu lasteraamatuid loen), oli mingi ridadevahelise mõtte otsimine. Kas saab olla võimalik, et lastekirjanik kirjutas 1972. aastal raamatu kolmest suht ebatavalisest sellist ega mõelnud sellega ridade vahel midagi? Nagu võis arvata, siis kindlat vastust ei saanud. Võib-olla mõtles, võib-olla ei mõelnud. Aga selliseid kohti, kus sai mingeid tõlgendusi põhiasjale taha mõelda, oli küll.  Peategelased, muidugi, on arhetüübid. Muhv äratuntavalt melanhoolik, umbes nagu Iiah "Karupoeg Puhhist", Sammalhabe see tšill looduslaps, umbes nagu "Muumitrollide" Nuuskmõmmik. Kingpoolele...

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt. Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem. Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele. Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida) luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe) köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla) hingamine (selline kuuldav ja viha...