Otse põhisisu juurde

Top 15 parimad lauluavangud: I - dramaatiline kategooria

Täna tuli mul ette see olukord, mis ikka vahel tuleb tänaval mussi kuulates. Ootad terve laulu aja seda ühte eriti head kohta, mis seal laulus on, ja siis just selle hea koha peal müristab mingi mootorrattur sinust mööda või keegi karjub vms, nii et ei kuulegi seda head kohta. Mõtlesin siis, mis on üldse lauludes head kohad, ja jõudsin selgusele, et paljud asuvad kusagil laulu viimases kolmandikus, aga mitmed on ka laulude algustes. Seega:

Sisu: laulud, millel on mingil põhjusel meeldejääv algus
Laulud: Minu arvutist (seega uusi lugusid eriti pole)
Reegel: Vähemalt 15-sekundi pikkune avang (mõnede eranditega). Avanguks loetakse laulu algust selle kohani, kuni keegi laulma hakkab. Laulmise all mõistan sõnadega laulmist, muud häälitsused (aaa, mmm, jeee jms) võivad olla avangu osa.
Kategooriad: dramaatiline, laisk ehk mõnus, rõõmus, tantsukas

Kui sulle ei meeldi klaver või kitarr, siis ära kuula neid laule, sest suurem osa avanguid on nonde pillidega.

Esimesena tulevad dramaatilised avangud. Draama on minu lemmikžanr - teatris, kinos, raamatus. Maitea kus veel? Spordis näiteks. Ja muidugi muusikas.

15. Ummamuudu - Kõnõtraat (avangu pikkus umbes 31 sekundit, üldiselt need sekundid siin sulgudes võivad videotes olevaist erineda, kuna need on minu arvutis olevate versioonide järgi võetud)
See päris algus on ju dramaatiline, kas pole?

14. The Cardigans - My Favorite Game (23)
Video, kus proua Nina autoga ringi kihutab, on ka suhteliselt sobiv.

13. Muse - Starlight (23)
Muse kõlab üldse suht dramaatiliselt. See laulja hääl on ka vist sihuke vähe.

12. The National - England (35)
Ma üldiselt fännan seda laulu

11. Coldplay - Clocks (29)
Vist üsna märgiline lugu, sest pärast teda tuli veel mitmeid, mis just energilisele klaverile rõhusid.

10. The Cure - Pictures of You (112)
Eks seda oligi oodata.

9. Arctic Monkeys - Do I wanna know (30)
Siin on huvitavat energiat, mis nõksutama paneb.

8. Vennaskond - Subatlantiline kohtumine (46)
Kohtumine viiuliga.

7. Bloc Party - Signs (55)
Üldse üks selline laul, et kisub vähe kurvaks vist.

6. Genialistid ja Lea Liitmaa - Leekiv armastus (28)
Kõrgeim eesti laulu esindaja. Võib-olla oleks veel parema koha saanud, kui selle laulu keskel poleks üks koht, mis on veel parem kui algus.

5. Sigur Ros - Hoppipolla (50)
Kuna ma olen nagunii juba igal pool kiitnud, kuidas see on parim laul ever, ei hakka siin teda esimeseks panema. Aga ilu on lihtsuses, kas pole.


4. Jimmy Eat World - 23 (94)
Assapoiss, kus see on dramaatiline ja ka hea pikk algus. Kui selle koha jõuad ära oodata, kus kitarrikoht tuleb, on kohe eriti hästi.

3. Tanita Tikaram - Twist in my Sobriety (17)
Kõige lühem selle tabeli avangutest, aga ma mõnikord kuulan kohe mitu korda järjest, see on väga mõjuv kraam.

2. The Cure - Plainsong (155)
Avang moodustab poole laulust, muudkui kestab ja kestab ja kestab. On aega sisse elada. Mulle meeldib nii.

1. The Verve - Bittersweet Symphony (66)
Mis siis veel, eks.

Boonusviis
Keane - Everybody's changing (22)
Kuna ma alguses jätsin ta välja, mõeldes et ah, ei hakka panema, paneks nagunii esimeseks, aga pärast mõtlesin, et kuhu ma ta ikka jätan, siis nüüd on siin boonusena see minu kõigi aegade lemmiklaule. Keane on geniaalne dramaatilise nooruki jaoks.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...

Karin Janson "Sweet home Dalarna"

Üks eelmisel kuul loetud raamat lubas mõnevõrra "Bridget Jonesile" sarnaneda, aga see siin sarnanes rohkem. Peategelane kuulus nende inimeste hulka, kellega mingid asjad  juhtuvad lihtsalt (midagi läheb väga lambil moel katki, kehavigastused tekivad ülimalt ebatõenoliste olukordade tagajärjel jms). Täitsa realistlik tüüp - üks kuni mitu inimest päriselust tuleb silme ette.  Peategelane oli ühes Dalarna lääni külas elav Madde. Ta oli seal kogu elu elanud ja tegutses hobuserautaja praktikandina. Peab ütlema, et polnud aastaid mõelnud sellise elukutse olemasolule. Maddele igal juhul hobuserautamine meeldis ja tööd tundus kuhjaga jätkuvat. Madde elas oma üürimajakeses; käis vahepeal väljas sõbrannaga, kes vajas teda hetkeni, kuni mõne mehega kohtus; külastas vanemaid, kellest isale oli diagnoosiks pandud läbipõlemine ja kes seetõttu praktiliselt midagi teha ei suutnud.  Siis saabus külla postiljoni asendama Niklas Stockholmist.  Raamat mängib stereotüüpidega. Soostereot...

Bibliofiili kampsunid

Leidsin kirjanurga arhiivisügavustest ühe vana asja, moodsa nimega on see book tag. Ei tea, kust ta algselt pärit on, aga guugeldades leiab teda täitsa palju. Võtsin endale vabaduse see eestikeelseks kohandada (ei olnudki nii lihtne).  Pole proovinud, aga pakun, et need viis raamatut on võimalik ühe päeva jooksul järjepanu läbi lugeda, sest nad on graafilised romaanid (pilti palju, teksti vähe). Teemad võivad vahepeal minna tõsiseks, aga tunneli lõpus on alati valgus.  Ketrasin Goodreadsis mitu lehekülge raamatuid läbi, soovides siia panna mingit väga pinevat raamatut. Ei leidnud. Võiks ju teada enda kohta, et ega ma selliseid eriti loe. Niisiis panin hoopis sellise, millele üliväga kaasa elasin. Raamatus pole selliseid teemasid, mida teistes noortekates poleks, aga millegipärast see raamat (ja ka selle järgi tehtud film, see film!) pääseb minu juures väga mõjule. Sellest saab klassik ma arvan (kui võtta, et 26 aastat tagasi ilmununa praegu veel klassik olla ei saa).  See...