Otse põhisisu juurde

Top 15 parimad lauluavangud: I - dramaatiline kategooria

Täna tuli mul ette see olukord, mis ikka vahel tuleb tänaval mussi kuulates. Ootad terve laulu aja seda ühte eriti head kohta, mis seal laulus on, ja siis just selle hea koha peal müristab mingi mootorrattur sinust mööda või keegi karjub vms, nii et ei kuulegi seda head kohta. Mõtlesin siis, mis on üldse lauludes head kohad, ja jõudsin selgusele, et paljud asuvad kusagil laulu viimases kolmandikus, aga mitmed on ka laulude algustes. Seega:

Sisu: laulud, millel on mingil põhjusel meeldejääv algus
Laulud: Minu arvutist (seega uusi lugusid eriti pole)
Reegel: Vähemalt 15-sekundi pikkune avang (mõnede eranditega). Avanguks loetakse laulu algust selle kohani, kuni keegi laulma hakkab. Laulmise all mõistan sõnadega laulmist, muud häälitsused (aaa, mmm, jeee jms) võivad olla avangu osa.
Kategooriad: dramaatiline, laisk ehk mõnus, rõõmus, tantsukas

Kui sulle ei meeldi klaver või kitarr, siis ära kuula neid laule, sest suurem osa avanguid on nonde pillidega.

Esimesena tulevad dramaatilised avangud. Draama on minu lemmikžanr - teatris, kinos, raamatus. Maitea kus veel? Spordis näiteks. Ja muidugi muusikas.

15. Ummamuudu - Kõnõtraat (avangu pikkus umbes 31 sekundit, üldiselt need sekundid siin sulgudes võivad videotes olevaist erineda, kuna need on minu arvutis olevate versioonide järgi võetud)
See päris algus on ju dramaatiline, kas pole?

14. The Cardigans - My Favorite Game (23)
Video, kus proua Nina autoga ringi kihutab, on ka suhteliselt sobiv.

13. Muse - Starlight (23)
Muse kõlab üldse suht dramaatiliselt. See laulja hääl on ka vist sihuke vähe.

12. The National - England (35)
Ma üldiselt fännan seda laulu

11. Coldplay - Clocks (29)
Vist üsna märgiline lugu, sest pärast teda tuli veel mitmeid, mis just energilisele klaverile rõhusid.

10. The Cure - Pictures of You (112)
Eks seda oligi oodata.

9. Arctic Monkeys - Do I wanna know (30)
Siin on huvitavat energiat, mis nõksutama paneb.

8. Vennaskond - Subatlantiline kohtumine (46)
Kohtumine viiuliga.

7. Bloc Party - Signs (55)
Üldse üks selline laul, et kisub vähe kurvaks vist.

6. Genialistid ja Lea Liitmaa - Leekiv armastus (28)
Kõrgeim eesti laulu esindaja. Võib-olla oleks veel parema koha saanud, kui selle laulu keskel poleks üks koht, mis on veel parem kui algus.

5. Sigur Ros - Hoppipolla (50)
Kuna ma olen nagunii juba igal pool kiitnud, kuidas see on parim laul ever, ei hakka siin teda esimeseks panema. Aga ilu on lihtsuses, kas pole.


4. Jimmy Eat World - 23 (94)
Assapoiss, kus see on dramaatiline ja ka hea pikk algus. Kui selle koha jõuad ära oodata, kus kitarrikoht tuleb, on kohe eriti hästi.

3. Tanita Tikaram - Twist in my Sobriety (17)
Kõige lühem selle tabeli avangutest, aga ma mõnikord kuulan kohe mitu korda järjest, see on väga mõjuv kraam.

2. The Cure - Plainsong (155)
Avang moodustab poole laulust, muudkui kestab ja kestab ja kestab. On aega sisse elada. Mulle meeldib nii.

1. The Verve - Bittersweet Symphony (66)
Mis siis veel, eks.

Boonusviis
Keane - Everybody's changing (22)
Kuna ma alguses jätsin ta välja, mõeldes et ah, ei hakka panema, paneks nagunii esimeseks, aga pärast mõtlesin, et kuhu ma ta ikka jätan, siis nüüd on siin boonusena see minu kõigi aegade lemmiklaule. Keane on geniaalne dramaatilise nooruki jaoks.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Pernille Hughes "A Copenhagen snowmance"

Poolteist aastat tagasi järsku Londonisse kolinud taanlanna Anna on olude sunnil ühes detsembrikuus Kopenhaagenis tagasi. Tema plaan kohe jälle Londonisse naasta läheb vett vedama, kui kõik lennud lumetormi tõttu tühistatakse. (Kirjelduste järgi tundub Lääne-Euroopa aegade suurimaid lumetorme.) Kuna kõik hotellid on täis (inimesi, kelle lennud tühistati), läheb Anna omaenda korteri ukse taha, kus tal igapäevaselt üürnik sees elab. Üürnik muidugi ei ole mingi suvaline inimene vaid veetlev šotlane Jamie. Polnud seni mõelnud sellisele nähtusele nagu reklaam raamatus. Nagu seriaalides võib olla, et peategelane reisib "juhuslikult" Eestisse. "Juhuslikult" tähendab, et Visit Estonia näiteks maksis sarja tegijatele reisi seriaali sissekirjutamise kinni.  Ei oma infot, kas selle raamatu sünnil võis Taani riigi turismitalitusega pistmist olla, igal juhul selline mulje jäi. Algusest peale tuli teema, kuidas taanlased on sellised ja neil on kombeks see, edasi liiguti selle juu...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...