Otse põhisisu juurde

Kuninglikud lapsed #9

Beatrice

 File:Princess Beatrice Downey.jpg

Kuninganna Victoria ja prints Alberti üheksas laps Beatrice Mary Victoria Feodore sündis 14.aprillil 1857. Temaga olid vanemad vähem ranged kui eelmistega, nii tundub vähemalt. Nagu ma aru saan, oli Beatrice algusest peale "välja reklaamitud" kuningapaari viimase lapsena.

Beatrice'ile mehe otsimisel oli üks ideid tema õe Alice'i lesk Ludvig, aga (õnneks) jäi see ära. Säärane asi oli muide tol hetkel ka seadusevastane. Üritati küll läbi suruda Deceased Wife's Sister Bill, mis oleks abielu võimalikuks teinud, aga parlamendi ülemkojast ei läinud see läbi. 

Beatrice'i enda väljavalituks osutus Battenbergi prints Henry, kellega ta ka 1885.aastal abiellus. Pulmas kandis Beatrice ema Victoria pulmaloori ja pruutneitsiteks oli terve hulk kuninglikust soost naisterahvaid. 

Victoria nõue oli, et Beatrice ja Henry tema juurde elama jääksid, sest üksi ta lihtsalt ei saavat hakkama.Beatrice tegutses aktiivselt ema asjaajaja ja abistajana (ausalt öelda mulle tundub, et kõik tema lapsed tegid seda mingil hetkel). Kuigi ta oli kuninganna Victoria lastest kõige tagasihoidlikum, oli ta samas neist ehk ka kõige tuntum, kuna liikus üritustel pea alati koos emaga. Ta huvitus ka sotsiaalsetest küsimustest (nt söekaevurite olukord), aga see jäigi põhiliselt ainult huviks, muutusi kaasa toomata.

Beatrice'il ja Henryl oli neli last. Tütar Victoria Eugenie oli ihaldatud pruut, tema ilu oli üle Euroopa teada. Paariminek Hispaania kuningaga ei läinud aga päris valutult, kuna selleks pidi Victoria Eugenie usku vahetama ja protestandist katoliiklaseks saama- see ei meeldinud ei Briti ega Hispaania valitsejatele. Hispaania kuningaga ta siiski abiellus ja on seega praeguse Hispaania kuninga vanaema.

Beatrice'i tütar Victoria Eugenie

Beatrice'i kaks nooremat last Leopold ja Maurice surid üsna noorelt (vastavalt 32 ja 23 aasta vanusena).

Peale kuninganna Victoria surma hakkas Beatrice tegelema tema päevikute toimetamisega, et need avaldamisvalmiks seada. See tähendas isikliku sisuga lõikude eemaldamist, aga ühtlasi ka seda, et päevikute esialgsest mahust jäi alles umbes kolmandik, originaalid hävitati. Toimetamistöö võttis kusagil 30 aastat, valmis sai see 1931.

Beatrice suri aastal 1944. Praegune briti kuningliku perekonna printsess Beatrice sai 1988.aastal nime tema järgi.

Allikad: wiki, pilt, pilt

Kommentaarid

Popid

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Peter Høeg "Preili Smilla lumetaju"

"Preili Smilla lumetaju" on juba kaua olnud minu lemmikumaid raamatupealkirju. Tundub selline õrn ja romantiline. Aga on petlik. See pole mingi kaunis lugu. Krimilugu on. Ulmet ka ei välista. Smilla on 37-aastane Kopenhaagenis elav naine, kelle isa taanlane ja ema inuiti päritolu. Esimesed eluaastad on Smilla elanud Gröönimaal, siis ema surma järel arstist isaga Taani tulnud. Lume ja jää kohta on tal laialdased teadmised, mis (osaliselt) pärinevad ilmselt piisavalt varasest lapsepõlvest, et seda võikski rohkem lumetajuks nimetada. Lund lugeda on sama, mis kuulata muusikat. Kirjeldada, mida sa oled lugenud, tähendab seletada muusikat kirjalikult. Raamat algab sellega, et Smilla naabripoiss Esajas on katuselt kukkumise tagajärjel surma saanud. Smilla usub, et juhtunu oli kuritegu. Kogu ülejäänud raamatu ta uuribki, mis juhtuda võis. Esajase loo tagant koorub välja üks suurem lugu. Suht algusest hakkasin aduma, et see meenutab Stieg Larssoni "Lohetätoveeringuga tüdrukut...