Otse põhisisu juurde

Kuninglikud lapsed #9

Beatrice

 File:Princess Beatrice Downey.jpg

Kuninganna Victoria ja prints Alberti üheksas laps Beatrice Mary Victoria Feodore sündis 14.aprillil 1857. Temaga olid vanemad vähem ranged kui eelmistega, nii tundub vähemalt. Nagu ma aru saan, oli Beatrice algusest peale "välja reklaamitud" kuningapaari viimase lapsena.

Beatrice'ile mehe otsimisel oli üks ideid tema õe Alice'i lesk Ludvig, aga (õnneks) jäi see ära. Säärane asi oli muide tol hetkel ka seadusevastane. Üritati küll läbi suruda Deceased Wife's Sister Bill, mis oleks abielu võimalikuks teinud, aga parlamendi ülemkojast ei läinud see läbi. 

Beatrice'i enda väljavalituks osutus Battenbergi prints Henry, kellega ta ka 1885.aastal abiellus. Pulmas kandis Beatrice ema Victoria pulmaloori ja pruutneitsiteks oli terve hulk kuninglikust soost naisterahvaid. 

Victoria nõue oli, et Beatrice ja Henry tema juurde elama jääksid, sest üksi ta lihtsalt ei saavat hakkama.Beatrice tegutses aktiivselt ema asjaajaja ja abistajana (ausalt öelda mulle tundub, et kõik tema lapsed tegid seda mingil hetkel). Kuigi ta oli kuninganna Victoria lastest kõige tagasihoidlikum, oli ta samas neist ehk ka kõige tuntum, kuna liikus üritustel pea alati koos emaga. Ta huvitus ka sotsiaalsetest küsimustest (nt söekaevurite olukord), aga see jäigi põhiliselt ainult huviks, muutusi kaasa toomata.

Beatrice'il ja Henryl oli neli last. Tütar Victoria Eugenie oli ihaldatud pruut, tema ilu oli üle Euroopa teada. Paariminek Hispaania kuningaga ei läinud aga päris valutult, kuna selleks pidi Victoria Eugenie usku vahetama ja protestandist katoliiklaseks saama- see ei meeldinud ei Briti ega Hispaania valitsejatele. Hispaania kuningaga ta siiski abiellus ja on seega praeguse Hispaania kuninga vanaema.

Beatrice'i tütar Victoria Eugenie

Beatrice'i kaks nooremat last Leopold ja Maurice surid üsna noorelt (vastavalt 32 ja 23 aasta vanusena).

Peale kuninganna Victoria surma hakkas Beatrice tegelema tema päevikute toimetamisega, et need avaldamisvalmiks seada. See tähendas isikliku sisuga lõikude eemaldamist, aga ühtlasi ka seda, et päevikute esialgsest mahust jäi alles umbes kolmandik, originaalid hävitati. Toimetamistöö võttis kusagil 30 aastat, valmis sai see 1931.

Beatrice suri aastal 1944. Praegune briti kuningliku perekonna printsess Beatrice sai 1988.aastal nime tema järgi.

Allikad: wiki, pilt, pilt

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Lauren Weisberger "The singles game"

Kuivõrd viimased kaks nädalat käis Wimbledon ikka taustaks, mõtlesin ühel hetkel naljaviluks tehisarult küsida, milliseid tennisemaailmas toimuvaid romaane ta teab. Esimesena, nagu olingi arvanud, tuli TJR ja "Carrie Soto on tagasi" , kusagil järgmiste jorus ka "The singles game".  Peategelane Charlie (Charlotte) Silver on tennise maailma edetabelis kusagil 30 hulgas. Noh, niuke okei mängija. Siis saab Wimbledonis vigastada ja vigastuspausi ajal mõtleb, et peab mingi muutuse tegema, tahaks ikka suure slämmi turniiri võita ja edetabelis kõrgemale tõusta. Teebki muudatuse. Suurem osa raamatu tegevusest on 2016. aastal, kui Charlie vigastusest paranenuna taas võistleb. Lugu rullub lahti rohkem telgitagustes kui tenniseväljakutel, rohkem uhketel (ja muidu) üritustel kui kurnavatel treeningutel. Autori teadlik valik ilmselt, sest tunneb end glamuuri ja firmamärkide maailmas mugavamalt. Aga hoolimata sellest, et autor on endale kindlama pinna jalge alla valinud, peab ütle...