Otse põhisisu juurde

Näägu-näägu

Ilmselt oli mul vaja näägutada millegi kallal (sest stereotüüpne naine on ju näägutaja), nii et tuleb üks nimekiri taas. Väited on võetud ühest targast artiklist , kaldkirjas tekst on minu lisatud.

1. Naised on tujukad. Ühel hetkel on naine õnnelik ja järgmisel võib täiesti mõttetu asja pärast tüli norida. Iseenesest on selline asjade käik täiesti võimalik.
2. Poodlemine on enamat, kui lihtsalt poes käimine. See on sotsiaalne üritus. Sõbrannad, emad, õed - kogu seltskond saab kokku ja käib ühest poest teise, vahepeal tehes hingetõmbepause kohvikutes. Enamasti poodlemine ei ole sotsiaalne üritus. Kui olen korraga poodlemas rohkem kui kahe inimesega, on see minu jaoks juba veits häiriv. Ma ei ole karjainimene. Mis hingetõmbepausidesse puutub, siis need on hädavajalikud- poodide peal uitamine on VÄGA väsitav.
3. Naistel kulub sättimisele kaua aega. Naistel on juuksed, meik, riietus, aksessuaarid - kõik need asjad tuleb hoolikalt valmis viimistleda enne kodust lahkumist. Ei tule.
4. Naine on suuteline pikalt viha pidama. Mehi paneb imestama see, et naine suudab pikalt meeles pidada asju, mis teda kunagi ammu närvi on ajanud. Viha pidamise kestus nüüd küll soost ei olene. Seda, et mingit närvi ajanud asja kellelegi paar aastat hiljem lambist nina peale viskan, võib küll ette tulla.
5. Naine mäletab kõike, mida mees on öelnud. Vaata ka eelmist punkti. See on tõesti püha tõde.
6. Naised arvavad, et mehed suudavad lugeda nende mõtteid. Kui naine ütleb, et ta ei oota valentinipäevaks kingitust, siis tegelikult on asi hoopis vastupidi. Aga mees peab seda ise mõistma. Olenevalt olukorrast võib see täitsa tõele vastata.
7. Naised kurdavad, et neil pole mitte midagi selga panna. Samal ajal seisavad nad riidekapi ees, mille uksed ei taha kuidagi sulguda. Tegelikult mõtleb naine seda, et tal pole ühtegi sellist asja selga panna, mida ta poleks viimasel ajal juba kandnud. Asi pole selles, mida on viimasel ajal kantud või mitte. Asi on selles, et nii palju on riideid, mida millegipärast ei sobi selga panna. Kas ei istu hästi või ei sobi mingi muu rõivaga või on juba nartsuks kantud vms. Ja need paar asja, mis sobivad, on kindlasti parajasti pesus.
8. Naiste kinnisideeks on kingad. Iga riietuse juurde peab käima kindel kingapaar. See ei ole nii. Suurem osa neist, keda mina tean, on pigem hädas, et paarigi paari häid kingi leida.
9. Naise käekott on alati väga raske ja mahutab tohutult erinevaid asju. Kas ta alati just raske on tingimata, aga väga palju asju on seal küll. Ma ju ei tea, millal võib äkki plaastrit vaja minna või millal tekib hea hetk raamatut edasi lugeda või on lisakotti vaja. Külmemal ajal käed nagunii kuivavad ja on vaja kreemi vahepeal panna.
10. Naisel kulub juuksuri juures alati palju raha. Naise jaoks on juuksed tema suurim uhkus, kuna kõik ju näevad ta soengut. Seetõttu on ta nõus sellele ka raha kulutama. Ei kulu.
11. Naiste kinnisideeks on ka käekotid. Iga riietuse juurde sobib kindel käekott. Ei ole.
12. Naised käivad tualetis alati koos sõbrannadega. Poodlemine on sotsiaalne üritus, kuid sama tähtis ettevõtmine on naiste jaoks ka tualetis käimine. Seda tehakse mitmekesi. Ma saan aru, kust see müüt tuleb, aga ausalt öeldes minu jaoks on natuke imelik mingi tuttavaga samas tualetis kõrvuti soristada. No on ju imelik.
13. Naine võib juuksuri juures tunde veeta, kuid ta välimus on pärast ikka samasugune nagu enne. Ei veeda tunde seal. Juuksuritool on suht ebamugav koht if you ask me. Aga mis puutub pärast samasugune olemisse, siis miks see ei võiks ka nii olla, tähtis on ju lõppeks see, kuidas inimene ise ennast tunneb juuksuris käinuna.
14. Naisel on tohutult palju kosmeetikat ja ilutooteid. Iga päev ei saa ju ometi samu asju kasutada. Ei ole ja saab küll.
15. Naisel on üldse väga palju asju. Paljude esemetega, mida naine oma kodus hoiab, seostuvad tal ilusad mälestused, seega on neil asjadel tema jaoks sentimentaalne väärtus. See on natuke rohkem tõsi. Aga palju kolinud naised teavad, et ei maksa endale igasugust kräppi liiga palju korjata, juhuks kui peaks jälle kolimiseks minema.
16. Naised võivad tunde ühes poes veeta, kuid lahkuvad sealt ikkagi tühjade kätega. Isegi, kui naine leiab midagi, mida ta tahaks osta, mõtleb ta enne hoolikalt läbi, kas seda on ikka tarvis. Mees mõtleb veel hoolikamalt.
17. Naised armastavad telefoni kasutada. Milleks? Eks ikka rääkimiseks. Mina kasutan tõesti oma telefoni rääkimiseks ja sms-ide saatmiseks ainult.
18. Naistel on sageli jahe. Kuna naised on üldiselt meestest väiksemad, on neil ka vähem keharasva, mistõttu võivad nad vahel külmetada. Külmavarestel on jah. Aga te peaksite nägema neid naisi, kes mul külas käivad- neil on alati palav!
19. Naised ostavad sageli rõivaid, mida nad kunagi selga ei pane. Mõnikord, mitte sageli.
20. Naised kannavad kingi, millega nad ei oska kõndida. Kontsad teevad ju jalad pikemaks ja muudavad välimuse kaunimaks. Muidu ehk väga palju seda ei näe, aga oodake, kuni lõpuaktuste hooaeg algab.
21. Naised ostavad kingi, mida nad kunagi jalga ei pane. Kuna need on liiga kõrged ja nendega on ebamugav kõndida. Ei osta.
22. Naised armastavad küünlaid. Kuidagi peab ju varjama meeste maskuliinset lõhna. Pealegi muudavad küünlad kodu romantiliseks. Eem, ma vist pole kohtunud nende maskuliinsete meestega, kelle lõhna kuidagi varjama peaks. Ma ikka olen ostnud küünlaid sellepärast, et neid põlema panna. Lõhn lõhnaks.
23. Naised hakkavad maniakaalselt koristama, kui on oodata külalisi. Oleneb külalistest. Külalised, kelle tuleku eel ma ei korista, võivad rõõmustada, sest minu raamatus liigituvad nad omainimeste hulka. Maniakaalselt koristada mina näiteks ei oskagi.
24. Naised asetavad voodile tohutult palju patju, mida nad magamiseks ei kasuta. Kuna padjad muudavad voodi kenaks ja mugavaks. Ei aseta. Kui voodi peal on palju patju, mida magamiseks ei kasutata, tähendab see ju, et need tuleb sealt magamise ajaks kuhugi minema visata, et voodisse ruumi saada.
25. Naistel on «paksud» ja «peenikesed» päevad. Ehk siis päevad, mil nad pole oma välimusega kuigi rahul ja väldivad süsivesikuid ning päevad, mil nad tahaks end vaid peeglist imetleda. Süsivesikute vältimiseni asi küll ei jõua. Mõni peegel lihtsalt näitab head pilti vahepeal.
26. Naised tahavad sageli oma tunnetest rääkida. Sest kui nad seda ei tee, kipuvad negatiivsed tunded neid üle võtma. Võib-olla on selliseid naisi ka. Minul on pigem selline tunne, et ma ei oska tunnetest rääkida, sest jube raske on erinevates olukordades nime anda sellele tundele, mis mul parasjagu on.
27. Naised peavad sageli dieeti. Ei pea.
28. Naised ei taha kodust ilma meigita lahkuda. Vähemalt natuke jumestuskreemi ja ripsmetušši peab näos olema. Tahavad küll.
29. Naised armastavad tõsielusaateid. Vahel ajavad need nutma ja nutmine on tervislik. Ei armasta. Vaata minuga natuke aega koos telekat ja ma hakkan kohe varsti õiendama nende igavate TV3 tõsielusaadete kallal, mida muudkui tuleb ja tuleb, aga miks nad neid ikka veel teevad, kui need on nii last season, et on lausa the season before the last season.
30. Naised lakivad mõnikord ka talvel oma varbaküüsi. Ilus välimus muudab naise enesekindlamaks. Võib juhtuda.
31. Naistel on vannitoas mitu erinevat šampooni. On küll jah. Aga see pole alati nii.
32. Naised jäävad sageli filmide ajal kas magama või puhkevad nutma. Ma olen isegi kinos mitu korda magama jäänud. Nutma puhkemisest on asi kaugel ma kardan, sest minu jaoks tähendab "puhkema" mingit tohutut puhangut. Seda küll ei ole.
33. Jääb mulje, et naised ei suudaks ilma šokolaadita üldse elada. Suudaks, aga ei taha. Mõned, keda ma tean, suudavad ja tahavad ka.
34. Naised hoolivad kahtlaselt palju sellest, kas mustad riided visatakse lihtsalt põrandale või pannakse kenasti mustapesukasti. Eee...kes tuleb selle peale, et musti riideid põrandale visata? Miks peaks? Kas lihtsalt sellepärast, et põrandal on ruumi? See, kas mustapesukast on üldse vajalik asi, on omaette teema.
35. Naised nutavad mõnikord vaid seetõttu, et nutta. Naistel tulevad pisarad väga kergesti, selleks ei pea üldse palju vaeva nägema. See on küll väga vägivaldne kastitamine.

Kommentaarid

  1. Riiete koha pealt on minul nii, et kapis on ikka enamjaolt asjad, mis tean, et mulle sobivad, kuid ikka proovin enne kuhugi minekut mitmeid variante läbi, sest:
    1. ma pean alles välja selgitama, mis riiete tuju mul parasjagu on;
    2. ma pean peegli ees vaatama, kas just see asi on täna õige ja sobib sinna selga panna, kuhu minema hakkan.
    Mis puutub magamistoa voodil olevatesse patjadesse, siis mul näiteks pole ühtki sellist seal, millega ma ei maga. Sellised padjad on mul diivanitel lösutamiseks.

    VastaKustuta
  2. Patjade väide oli vist isegi veel suht leebe. Veel parem, kui oleks üritatud väita, et naistel on voodipealne mängukarukesi täis :P

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...