Otse põhisisu juurde

Kuningannad 1925 - #6 Hollandi Wilhelmina

Hollandi kuninganna Wilhelmina (1880-1962)

1938
Eriliselt ilusa nimega printsess Wilhelmina Helena Pauline Maria sündis Haagis 1880. aastal, vanemateks Hollandi kuningas Willem III ja kuninganna Emma. Kuningast isal oli eelmisest abielust 3 poega. Ühest Saksa riigikesest pärit Emma oli kuningast 41 aastat noorem, nii et kui Wilhelmina sündis, oli tema ema 22-aastane ja isa 63-aastane.

1890. aastal Wilhelmina isa suri. Kuna selleks hetkeks olid surnud ka Wilhelmina 3 poolvenda, sai temast 10-aastasena Hollandi kuninganna. Tavaliselt päris sellises vanuses just valitsema ei asuta, seetõttu oli regentvalitsejaks Wilhelmina ema Emma (kes oli Hollandis väga populaarne muide).

Väike Wilhelmina
Nädal peale 18-aastaseks saamist 1898. aastal toimus Wilhelmina kuningannaks kroonimine. 1901. aastal abiellus ta Mecklenburg-Schwerini hertsog Heinrichiga (hollandipäraselt Hendrik). Järgmistel aastatel oodati väga troonipärija sündi, aga paraku osutus paarile lapsesaamine oodatust raskemaks. Kardeti, et kui kuningapaar jääbki lastetuks, satub Hollandi kroon kuninganna sakslasest abikaasa kaudu Saksa mõju alla. 1909. aastal troonipärija Juliana siiski sündis, aga jäi kuningapaari ainsaks lapseks.

Wilhelmina pulmakleit ja pulmakingiks saadud safiiridest komplekt.
Paremal pool on mitmesugused ehted, mis selle komplekti kive kasutades
tänapäeval tehtud on. (Peale vajutades läheb pilt suuremaks.)

Wilhelmina oli juba noorena üsna täiskasvanu, ilmselt aitas see kaasa, et varakult oli teada, mis tema tulevane amet on. Julge ja otsusekindel olla ta olnud, seda on ikka poliitikas vaja. Majanduslik mõtlemine (mis väljendus nutikates investeeringutes) tegi temast ühel hetkel lausa maailma rikkaima naise. Üldiselt oli ta sihuke hands on kuninganna, oma roll oli tal nii I kui II maailmasõja ajal, aga ka ülemaailmse majanduskriisi mõju leevendamisel. (Tollal, erinevalt tänapäevast, oli kuninganna riigis poliitiline figuur.)

Kui Wilhelmina Saksa keiser Wilhelm II-ga kohtus, olla too hakanud ülbama, et tal on 7 jala pikkused turvamehed (valvurid, kui soovite) ja Wilhelmina omad on neile vaevu õlgadeni. Wilhelmina ei jäänud võlgu ja teatas, et kui Holland oma tammide tagant vee tulema laseb, on see 10 jalga sügav ja pole neist pikkadest turvameestest midagi tolku. Sama keiser tuli muide 1918. aastal Hollandisse liitlasvägede eest asüüli. Nii ta läheb.

1934. aastal surid nii Wilhelmina ema Anna kui abikaasa Hendrik. Nüüd jäi talle ainult tütar Juliana, kes oli selleks ajaks just abiellumisikka jõudnud. Wilhemina tahtis kindlasti, et tütre mees oleks kuninglikku verd ja usu poolest protestant. Leidiski sellise. On humoorikas ära mainida, et selle mehe nimi oli Bernhard Leopold Frederik Everhard Julius Coert Karel Godfried Pieter, tiitli poolest jällegi ühe Saksa riigikese prints.

II maailmasõja ajal läks Wilhelmina ohutuse mõttes Suurbritanniasse ja suhtles oma rahvaga sealt raadio kaudu. Peale sõda hakkas tema tervis halvenema. Ta loobus 1948. aastal troonist tütre kasuks ja läks elama Het Loo paleesse. Seal kirjutas ta muuhulgas autobiograafia ka.

Wilhelmina suri 1962. aastal 82-aastasena. Tema soovi kohaselt domineeris matustel valge värv, sümboliseerimaks uue elu algust.

Wilhelmina pildiga piparmündikommid/-pastillid
/-lutsukad (mints inglise keeles).
Hollandist peaks saama.
Praegune Hollandi kuningas Willem Alexander on Wilhelmina lapselapselaps, sündis 1967. aastal. Minu meelest on märkimisväärne, et enne Willem Alexandrit oli Hollandil 3 naiskuningannat (+ naisregent) ja kuna Willem Alexandril on 3 tütart, siis edasi läheb jälle nii nagu vanasti. Naised ruulivad ühesõnaga.

Kuningannad Wilhelmina, Juliana ja Beatrix,
kuningas Willem Alexander ja kroonprintsess Catharina-Amalia.
Wiki

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Karin Janson "Sweet home Dalarna"

Üks eelmisel kuul loetud raamat lubas mõnevõrra "Bridget Jonesile" sarnaneda, aga see siin sarnanes rohkem. Peategelane kuulus nende inimeste hulka, kellega mingid asjad  juhtuvad lihtsalt (midagi läheb väga lambil moel katki, kehavigastused tekivad ülimalt ebatõenoliste olukordade tagajärjel jms). Täitsa realistlik tüüp - üks kuni mitu inimest päriselust tuleb silme ette.  Peategelane oli ühes Dalarna lääni külas elav Madde. Ta oli seal kogu elu elanud ja tegutses hobuserautaja praktikandina. Peab ütlema, et polnud aastaid mõelnud sellise elukutse olemasolule. Maddele igal juhul hobuserautamine meeldis ja tööd tundus kuhjaga jätkuvat. Madde elas oma üürimajakeses; käis vahepeal väljas sõbrannaga, kes vajas teda hetkeni, kuni mõne mehega kohtus; külastas vanemaid, kellest isale oli diagnoosiks pandud läbipõlemine ja kes seetõttu praktiliselt midagi teha ei suutnud.  Siis saabus külla postiljoni asendama Niklas Stockholmist.  Raamat mängib stereotüüpidega. Soostereot...

Bibliofiili kampsunid

Leidsin kirjanurga arhiivisügavustest ühe vana asja, moodsa nimega on see book tag. Ei tea, kust ta algselt pärit on, aga guugeldades leiab teda täitsa palju. Võtsin endale vabaduse see eestikeelseks kohandada (ei olnudki nii lihtne).  Pole proovinud, aga pakun, et need viis raamatut on võimalik ühe päeva jooksul järjepanu läbi lugeda, sest nad on graafilised romaanid (pilti palju, teksti vähe). Teemad võivad vahepeal minna tõsiseks, aga tunneli lõpus on alati valgus.  Ketrasin Goodreadsis mitu lehekülge raamatuid läbi, soovides siia panna mingit väga pinevat raamatut. Ei leidnud. Võiks ju teada enda kohta, et ega ma selliseid eriti loe. Niisiis panin hoopis sellise, millele üliväga kaasa elasin. Raamatus pole selliseid teemasid, mida teistes noortekates poleks, aga millegipärast see raamat (ja ka selle järgi tehtud film, see film!) pääseb minu juures väga mõjule. Sellest saab klassik ma arvan (kui võtta, et 26 aastat tagasi ilmununa praegu veel klassik olla ei saa).  See...

Pernille Hughes "A Copenhagen snowmance"

Poolteist aastat tagasi järsku Londonisse kolinud taanlanna Anna on olude sunnil ühes detsembrikuus Kopenhaagenis tagasi. Tema plaan kohe jälle Londonisse naasta läheb vett vedama, kui kõik lennud lumetormi tõttu tühistatakse. (Kirjelduste järgi tundub Lääne-Euroopa aegade suurimaid lumetorme.) Kuna kõik hotellid on täis (inimesi, kelle lennud tühistati), läheb Anna omaenda korteri ukse taha, kus tal igapäevaselt üürnik sees elab. Üürnik muidugi ei ole mingi suvaline inimene vaid veetlev šotlane Jamie. Polnud seni mõelnud sellisele nähtusele nagu reklaam raamatus. Nagu seriaalides võib olla, et peategelane reisib "juhuslikult" Eestisse. "Juhuslikult" tähendab, et Visit Estonia näiteks maksis sarja tegijatele reisi seriaali sissekirjutamise kinni.  Ei oma infot, kas selle raamatu sünnil võis Taani riigi turismitalitusega pistmist olla, igal juhul selline mulje jäi. Algusest peale tuli teema, kuidas taanlased on sellised ja neil on kombeks see, edasi liiguti selle juu...