Otse põhisisu juurde

Värvid- Mary

Mary on Taani kroonprints Frederiku abikaasa. Teda vaadates ei tule väga pähe, et ta abielu kaudu kuningatesoo hulka on tulnud, sest hoiak on tal justkui alati ja iseenesest väga esinduslik olnud. Ühesõnaga sobib sinna, kus ta on.

Sünni poolest on Mary tegelikult tavalist verd austraallane, õppinud turundust ja reklaamindust, 42-aastane, tähtkujult Veevalaja ;)

Keegi prestiižne valija valis stiilseimaks kuninglikuks tegelaseks just nimelt Mary (ja mitte brittide Kate'i, ei saanud briti ajaleht, kust seda lugesin, märkimata jätta). Võib-olla ka seoses sellega järgneb nüüd üks õige pikk piltidest lugulaul.

Alustuseks üsna vabavormiline rõivastus.
Ja veel veidi kirju-mirjut.
Tahaks seda kübarat proovida.
Seda siinset ka tegelikult tahaks proovida. Kuigi ma kardan, et siis ma naeraks enda pihta.
3.kleidil on lahedad värvilaigud.
Ja need 4.pildi kingad!
3.kleidil on tore muster.
Kas jäi veel kahtlust, milline on enimesinev värv kroonprintsess Mary riietuses?
Mitmeid nägemusi roosast. See 4.pildi pluusike on armas.
Viimane on lahedalt langev ja ilusat värvi.
Natuke kombinee moodi kleidid (nagu see kolmas) on tihtipeale lahedad.
3.ja 4. jakk mulle meeldivad.
1.kleit on väga õnnestunud, 3.kleit ei ole õnnestunud, keskmine asub kusagil
nende kahe vahepeal.
1.kleidi muster. Mulle meeldib, noh!
Pilkupüüdvaim on vist hoopis see kübar. Kuigi ka mantel kübara juures
on lahe.
1.pilt on ülenisti vahva,2. pildil on see mantli kinnitus huvitav (aga sobib
ainult siis, kui päriselt külm pole).
Minu lemmik on 3.kleidi ülaosa. Ja lahe soeng on tal seal. 
Kleit nr. 2. 
Sutike kollast ja kulda.
Kuna mul nähtavasti on volditatud
kleitidega mingi teema, saab
see siin eraldi pildile.
2.kleit on lahedalt julge mustriga. Ja 3. on lahedalt kuldne.
Keskmine on voltidega.
Ja see 1.kübar on huvitav, maiteagi, kas heas või halvas mõttes.

Pluus nr 1 ja seelik nr 3 on kaunid.
Kuigi ma valget ei siia ei pane, siis praegu panen, sest need on lahedad valged. 2.kleidi lilli vaata näiteks.
Ja see 3.kleit on ise ju ultramoodne. 4. on natuke jumalannakas (st selline nagu Kreeka jumalannadel on piltide peal).
Must on ka erandkorras siin. See keskmine on ülimalt nummi, peaaegu sama
nummi kui täpiline kleit oleks.
Aga see on nüüd küll viimane. Tubli, kes siia
on jõudnud ja ikka veel lugeda viitsib.
See, niisiis, on Mary pulmakleit aastast 2004.
Mina isiklikult ütleks, et tal on mitmeid
paremini õnnestunud rõivaid, siin ülevalpoolgi
kasvõi. Aga ega kole ei ole. 
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.
Postita kommentaar
Loe edasi »

Maija Kajanto "Talvise linna tuled"

Vilma elab ühes Tampere piirkonna väikelinnas ja on umbes aasta eest abielu lahutanud. Nüüd, pooljuhuslikult nagu ikka, on Vilmal tekkinud variant mõneks ajaks Helsingisse minna. Puha üksinda ja paariks nädalaks, võimalusega ööbida sõbranna väikeses kesklinna korteris.  Juba rongis kohtub Vilma ühe endast mõnevõrra vanema prouaga, kes talle sisukaid lauseid ütleb, sealt edasi sukeldub Helsingi (jõulueelsesse) kultuuriellu. Kodust äraoleku ja mitteigapäevaste asjadega tegelemise käigus saab Vilma ka elu ümbermõtestamisega tegeleda. Vabanemine, puhastumine ja kõik see värk. Pole päris kindel, kas mulle meeldis, et Vilmale mingeid mehi mängu toodi. Eksmees Valtteri oli loogiline tegelane, aga ilmselt oleks saanud ka nõnda kirjutada, et ei tule järgmised mehed teemaks. Üldiselt muidugi meestevärk polnud siin kuidagi domineeriv, selgelt oli iseseisva naise teema, ja autori mõte, et kui tuli mingi mees, siis see toimus Vilma soovil ja valikul, oli arusaadav. See oli jällegi üks linna (He...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Kristiina Ehin "Südametammide taga"

  Kuidas armastada teineteist koos kõigi vooruste ja puudustega? See autobiograafiline tragikomöödia on naise elu lõpututest rollidest ja sellest, kui kerge tundub olla mees.  Tutvustus on raamatu tagakaanelt. Mu meelest võtab asja nii hästi kokku. Ongi autobiograafiline, peategelane on Kristiina ja tähtis tegelane Silver, on ka tegelane Ly – kõik päriselu inimesed. Aga on veel kultuuriloost tuttavaid tegelasi: Uku Masing, Lydia Koidula, ka Ludvig Sander näiteks.  See, mis raamatus toimub, ongi nähtavasti see, mis Kristiina Ehini elus 2024. aastal toimus. Üleni realistlik, aga samas nagu... muinasjutuline? Mitte selles mõttes, et kõik oleks kogu aeg jube hästi, lihtsalt lugedes tuleb natuke muinasjutu lugemise tunne. Eriline argipäev, maagiline realism eesti moodi? Üldse ei osanud oodata, et mingis stseenis vestleb Kristiina Raplas kusagil kivi peal Uku Masinguga või teises stseenis läheb Lydia Koidulaga Tartu peale hängima. Samas see sobis raamatusse täitsa nagu õmbluste...
Postita kommentaar
Loe edasi »