Otse põhisisu juurde

Värvid- Mary

Mary on Taani kroonprints Frederiku abikaasa. Teda vaadates ei tule väga pähe, et ta abielu kaudu kuningatesoo hulka on tulnud, sest hoiak on tal justkui alati ja iseenesest väga esinduslik olnud. Ühesõnaga sobib sinna, kus ta on.

Sünni poolest on Mary tegelikult tavalist verd austraallane, õppinud turundust ja reklaamindust, 42-aastane, tähtkujult Veevalaja ;)

Keegi prestiižne valija valis stiilseimaks kuninglikuks tegelaseks just nimelt Mary (ja mitte brittide Kate'i, ei saanud briti ajaleht, kust seda lugesin, märkimata jätta). Võib-olla ka seoses sellega järgneb nüüd üks õige pikk piltidest lugulaul.

Alustuseks üsna vabavormiline rõivastus.
Ja veel veidi kirju-mirjut.
Tahaks seda kübarat proovida.
Seda siinset ka tegelikult tahaks proovida. Kuigi ma kardan, et siis ma naeraks enda pihta.
3.kleidil on lahedad värvilaigud.
Ja need 4.pildi kingad!
3.kleidil on tore muster.
Kas jäi veel kahtlust, milline on enimesinev värv kroonprintsess Mary riietuses?
Mitmeid nägemusi roosast. See 4.pildi pluusike on armas.
Viimane on lahedalt langev ja ilusat värvi.
Natuke kombinee moodi kleidid (nagu see kolmas) on tihtipeale lahedad.
3.ja 4. jakk mulle meeldivad.
1.kleit on väga õnnestunud, 3.kleit ei ole õnnestunud, keskmine asub kusagil
nende kahe vahepeal.
1.kleidi muster. Mulle meeldib, noh!
Pilkupüüdvaim on vist hoopis see kübar. Kuigi ka mantel kübara juures
on lahe.
1.pilt on ülenisti vahva,2. pildil on see mantli kinnitus huvitav (aga sobib
ainult siis, kui päriselt külm pole).
Minu lemmik on 3.kleidi ülaosa. Ja lahe soeng on tal seal. 
Kleit nr. 2. 
Sutike kollast ja kulda.
Kuna mul nähtavasti on volditatud
kleitidega mingi teema, saab
see siin eraldi pildile.
2.kleit on lahedalt julge mustriga. Ja 3. on lahedalt kuldne.
Keskmine on voltidega.
Ja see 1.kübar on huvitav, maiteagi, kas heas või halvas mõttes.

Pluus nr 1 ja seelik nr 3 on kaunid.
Kuigi ma valget ei siia ei pane, siis praegu panen, sest need on lahedad valged. 2.kleidi lilli vaata näiteks.
Ja see 3.kleit on ise ju ultramoodne. 4. on natuke jumalannakas (st selline nagu Kreeka jumalannadel on piltide peal).
Must on ka erandkorras siin. See keskmine on ülimalt nummi, peaaegu sama
nummi kui täpiline kleit oleks.
Aga see on nüüd küll viimane. Tubli, kes siia
on jõudnud ja ikka veel lugeda viitsib.
See, niisiis, on Mary pulmakleit aastast 2004.
Mina isiklikult ütleks, et tal on mitmeid
paremini õnnestunud rõivaid, siin ülevalpoolgi
kasvõi. Aga ega kole ei ole. 
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...
3 kommentaari
Loe edasi »

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Postita kommentaar
Loe edasi »

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...
Postita kommentaar
Loe edasi »