Otse põhisisu juurde

Aastahitt - Eesti lood

Nüüd tabel võitjatest eesti lugude arvestuses. Ja üllatus-üllatus, ka siin on 20 laulu!

20. Bedwetters - Dramatic Letter to Conscience (2007)
Ainus laul valikust, mida ma meenutada ei suuda. Järelikult polnud suurem asi.
19. Terminaator - Romula (2002)
Ei ole see ansambel kunagi minu teetass olnud.
18. Terminaator - Juulikuu lumi (1995)
Vaata eelmist.
17. Koit Toome - Mälestused (2010)
Laulgu Bocellit.
16. Koit Toome - Kaugele siit (2009)
Ka "On küll hilja" on täiesti oodatud laul.
15. Caater - O Si Nene (1999)
Siiski huvitav, mida meile selle laulu sõnadega öelda tahetakse.
14. Nexus - Nii kuum (2003)
Hakkab hästi kummitama, seega raadiohitina mööda ei ole, lihtsalt mulle ei meeldi.
13. Nexus - Hingetuna (2004)
Meeldib grammike rohkem kui eelmine.
12. Kerli - Walking on air (2008)
On see nüüd hea või halb, aga mind jätab külmaks.
11. Põhja-Tallinn - Meil on aega veel (2012)
Algul nitševoo, aga praeguseks väga väsinud laul.
10. 2 Quick Start - Ühega miljoneist (2001)
Aastaks 2001 olid nende parimad lood vist juba ära olnud.
9. Tanel Padar & The Sun - Kuu on päike (2005)
Tuntud spordikommentaator ütleks, et tegemist on haarava lauluga.
8. Smilers - Mojito (2013)
Selles loos on mingi koht, mis on mulle natuke naha vahele pugenud (ilmselt siis puges, kui kummitas).
7. Ewert and the Two Dragons - Good man down (2011)
See on hea laul, aga pole paremal kohal sellepärast, et minu meelest on sel bändil mitu-mitu veel paremat laulu.
6. Tanel Padar & The Sun  - Võta aega (2006)
Kahtlemata väga hea poplugu.
5. Black Velvet - 17 (1997)
Legendaarne ju, legendaarne. 17 aastal 97.
4. Smilers - Tantsin sinuga taevas (1998)
See on üks kolmest Smilersi laulust, mis mulle meeldib.
3. Ines - Once in a lifetime (2000)
See on üks kolmest Inese laulust, mis mulle meeldib. Aga see Eurovisiooni video pole enam kunagi endine..
2. Best B4 - Ma armastan luuserit (1996)
90.aastate eesti muusika theme song suuresti minu jaoks.
1. Ummamuudu - Kõnõtraat (1994)
20 aastat hiljem oskan seda lugu kahtlemata rohkem hinnata. Jumalast muhe ju. Päris pillid, päris laul. Ja muidugi lokkidega viiuldaja.

Nende lugude hulgast on kaks mul playlistis olemas, pole just oluliselt rohkem kui välismaa lugude puhul. Aga ma arvan, et need on üldiselt paremad lood.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Robert Seethaler "The café with no name"

Mul oli tugevalt positiivne eelarvamus. Kuivõrd kaks varasemat samalt autorilt loetud raamatut olid meeldinud ja sisukirjelduses lubati ühe Viini kohviku (püsi)kundede elu ja mõtteid tutvustada. Tundus köitev.  Sedakorda meeldis raamatu idee rohkem kui raamat ise. Oligi üks kohvik Viinis ja oligi mitmeid tegelasi, sealhulgas kohvikupidaja ja -töötaja, kelle elu rohkem või vähem kirjeldati. Oli ka aru saada, et üldise ajastu- ja kohameeleolu edasiandmine on otsesest tegevusest olulisem. (Ses mõttes meenutas natuke Bradbury "Võililleveini" .) Mulle jäi kogu lugu kuidagi kaugeks. Üleliia ei kottinud ka. Kuigi tegevusaeg oli algusest peale teada (lugu algas 1966 ja lõppes 1976), jäi lugedes kogu aeg mulje, et tegevus toimub märksa varem. Kuidagi ei tundunud nii kaasaegne aeg. Ka peategelane, kes raamatu alguses oli 31-aastane, tundus pidevalt nagu vanem. (Samas 60 aasta tagused 30-aastased olidki oluliselt vanemad kui praegused.)  Meeleolu oli üldiselt niuke melanhoolne või sünge...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...