Otse põhisisu juurde

Aastahitt - Välismaa lood

Aasta algab kirjanurgas edetabelitega. Kuna Aastahiti võidulugusid on nüüdseks täpselt kakskümmend, siis miks mitte need aluseks võtta. Esiotsa tulevad välismaa võidulood. (Sulgudes on võitmise aasta.)

20. Edward Maya & Alicia - Stereo Love (2009)
Ainus laul võitjate hulgast, mille kohta pähegi ei tule,milline see olla võiks (lingid on lisatud peale järjestamist).
19. Eminem feat Rihanna - Love the way you lie (2010)
Sel lihtsal põhjusel, et siin laulvat naispoolt ma lihtsalt ei talu.
18. Katy Perry - I kissed a girl (2008)
Mitte kõige mõttekam lugu. Tüdrukute suudlemisest laula ikka siis, kui sa sellega tegeledki, mitte sellepärast, et korra pulli pärast proovisid.
17. Sean Paul - Like Glue (2003)
Kui see nüüd on ikka see laul, mida ma mõtlen, siis pole väga viga, aga natuke külmaks jätab sedasorti stiil.
16. James Blunt - You're beautiful (2005)
Sedasorti halalood pole minu teetass.
15. Rammstein - Amerika (2004)
Saksakeelsus on selle loo pluss.
14. Coolio - Gangsta's Paradise (1995)
Mõistan selle loo võimalikku väärtust, aga minu südant pole see suutnud veel võita.
13. Eiffel 65 - Blue (1999)
Hetkel suhtun sellesse laulu nostalgiaga, aga on veel suht hästi meeles, kuidas ajudele käima hakkas, kui raadiost pidevalt lasti ja kummitas.
12. Avicii - Wake me up (2013)
Mul on sellest laulust suht suva, aga see ka ei häiri mind.
11. Cher - Believe (1998)
Taaskord, hetkel mängib see lugu juba nostalgia peale, aga omal ajal polnud minu lemmikute hulgast.
10. Adele - Someone like you (2011)
See pole halb laul, aga minu meelest on suhteliselt tavaline ballaad, millesuguseid on veel ja veel (nagu ka selliste ballaadide esitajaid). Miks oli/on maailm nii vaimustuses? Tähendab minu pärast las nad olla, ma lihtsalt ei saa aru.
9. Timbaland feat. One Republic- Apologize (2007)
Kui mälu ei peta, kuulsin seda laulu esmakordselt siis, kui ta Aastahiti võitis.
8. Las Ketchup - Asereje (2002)
Minu lambilembus pole saladus. See laul ei saanud tulla mujalt kui lambist.
7. Bon Jovi - Always (1994)
Pole viga. Eriti neil kohtadel, kus ei laulda.
6. Justin Timberlake - Sexyback (2006)
Parim nali selle loo kohta on see, kuidas ma pikalt arvasin, et lauldakse seksika selja toomisest.
5. Eminem & Dido - Stan (2000)
Neid Eminemi laule, millest ma aru saan, pole just palju. Video oli ka lahe.
4. Adele - Skyfall (2012)
Meeldib, sest kõlab nagu Bondi filmi laul.
3. Robert Miles - One and one (1996)
Robert Milesi laulud meenutavad varast lapsepõlve, kui laulud olid puhtakõlalised, aga vanus siiski juba selline, et lihtsamast inglise keelest täitsa hästi aru sai.
2. Backstreet Boys - As long as you love me (1997)
90.aastate poistebändid on lahedad juba sellepärast, et nad on 90.aastate poistebändid. (Ainult N'Sync mulle ei meeldinud.)
1. Afroman - Because I got high (2001)
See laul on lihtsalt naljakas, seda on naljakas kaasa möriseda, naljakas on, et see Aastahiti võitis jne.

Kokkuvõttes tuleb siiski öelda, et minu maitse masside omaga ei ühti- mitte ükski neist lauludest ei kuulu minu arvutis olemas olevasse muusikavalikusse.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Caitlin Moran "What about men?"

Lõpuks üks raamat, kus kaanel ütles, et on naljakas, ja päriselt oligi naljakas. Mitte teema, vaid see, kuidas kirjutati. Caitlin Moran on vaimukas inimene. Kirjutab sellest, kuidas väiksest peale on tüdrukuid ja poisse ümbritsev vaimne maailm väga erinev, mistõttu oleme ka täiskasvanutena erinevad. Ja sellest, millised need mehed siis on. Raamatu lõpuks jõuab ikka sinna, et võiksime ju kõik inimesed olla, mitte tingimata mehed ja naised. Suur osa naiste ja meeste probleeme on sarnased. Enamasti olin kirjutatuga nõus. Põhiline asi, mis on ilmselge, ja ometi oli see siin kirja pandud: valge heteromees ei ole automaatselt milleski süüdi. Eile sündinud poisslaps ei vastuta selle eest, et 18. sajandil polnud naistel ühiskonnas positsiooni. Kui ütleme ühele grupile (kelle hulka kuulub ka palju lapsi) ühiskonnas, et te ei ole lahedad, teil peaks häbi olema, te olete süüdi, siis miks oleme üllatunud ja pahased, kui selles grupis vastupanu pead tõstab. Keegi ei taha ennast halvasti tunda. Raam...

Anthony Horowitz "Minu harakamõrvad"

  Anthony Horowitzi tean ju juba mõnda aega. Mitu korda olen telekas sattunud selle saate peale, kus temaga vestlus oli (festivalil HeadRead ilmselt?). Ja siis need briti krimisarjad, mida ta kirjutab. Mitte et ma neid vaadanud oleks. "Midsomeri mõrvade" osas on minu kontol jätkuvalt 1 otsast lõpuni vaadatud episood + ehk mõniteist natuke vaadatut.  "Minu harakamõrvad" räägib loo keeletoimetaja Sue Ryelandist, kes hakkab toimetama/lugema menuka krimiraamatute seeria järjekordset osa ja leiab ühel hetkel, et loetaval on täitsa seos tema enda eluga.  Niisiis siin on raamat raamatus - on nii Sue päriselu kui raamat, mida ta loeb. Reeglina mulle eriti raamat raamatus ei istu, aga siin oli täitsa okei, sest suurema osa loetavast raamatust luges Sue korraga läbi. Polnud pärismaailmaga vaheldumisi jutustamist. See raamat, mida Sue luges, oli niuke täitsa klassikaline briti mõrvalugu, Horowitzil ilmselt meelega sellisena kirjutatud.  See, kas Sue on tegelikult peategelane, ...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...