Otse põhisisu juurde

Aastahitt - Välismaa lood

Aasta algab kirjanurgas edetabelitega. Kuna Aastahiti võidulugusid on nüüdseks täpselt kakskümmend, siis miks mitte need aluseks võtta. Esiotsa tulevad välismaa võidulood. (Sulgudes on võitmise aasta.)

20. Edward Maya & Alicia - Stereo Love (2009)
Ainus laul võitjate hulgast, mille kohta pähegi ei tule,milline see olla võiks (lingid on lisatud peale järjestamist).
19. Eminem feat Rihanna - Love the way you lie (2010)
Sel lihtsal põhjusel, et siin laulvat naispoolt ma lihtsalt ei talu.
18. Katy Perry - I kissed a girl (2008)
Mitte kõige mõttekam lugu. Tüdrukute suudlemisest laula ikka siis, kui sa sellega tegeledki, mitte sellepärast, et korra pulli pärast proovisid.
17. Sean Paul - Like Glue (2003)
Kui see nüüd on ikka see laul, mida ma mõtlen, siis pole väga viga, aga natuke külmaks jätab sedasorti stiil.
16. James Blunt - You're beautiful (2005)
Sedasorti halalood pole minu teetass.
15. Rammstein - Amerika (2004)
Saksakeelsus on selle loo pluss.
14. Coolio - Gangsta's Paradise (1995)
Mõistan selle loo võimalikku väärtust, aga minu südant pole see suutnud veel võita.
13. Eiffel 65 - Blue (1999)
Hetkel suhtun sellesse laulu nostalgiaga, aga on veel suht hästi meeles, kuidas ajudele käima hakkas, kui raadiost pidevalt lasti ja kummitas.
12. Avicii - Wake me up (2013)
Mul on sellest laulust suht suva, aga see ka ei häiri mind.
11. Cher - Believe (1998)
Taaskord, hetkel mängib see lugu juba nostalgia peale, aga omal ajal polnud minu lemmikute hulgast.
10. Adele - Someone like you (2011)
See pole halb laul, aga minu meelest on suhteliselt tavaline ballaad, millesuguseid on veel ja veel (nagu ka selliste ballaadide esitajaid). Miks oli/on maailm nii vaimustuses? Tähendab minu pärast las nad olla, ma lihtsalt ei saa aru.
9. Timbaland feat. One Republic- Apologize (2007)
Kui mälu ei peta, kuulsin seda laulu esmakordselt siis, kui ta Aastahiti võitis.
8. Las Ketchup - Asereje (2002)
Minu lambilembus pole saladus. See laul ei saanud tulla mujalt kui lambist.
7. Bon Jovi - Always (1994)
Pole viga. Eriti neil kohtadel, kus ei laulda.
6. Justin Timberlake - Sexyback (2006)
Parim nali selle loo kohta on see, kuidas ma pikalt arvasin, et lauldakse seksika selja toomisest.
5. Eminem & Dido - Stan (2000)
Neid Eminemi laule, millest ma aru saan, pole just palju. Video oli ka lahe.
4. Adele - Skyfall (2012)
Meeldib, sest kõlab nagu Bondi filmi laul.
3. Robert Miles - One and one (1996)
Robert Milesi laulud meenutavad varast lapsepõlve, kui laulud olid puhtakõlalised, aga vanus siiski juba selline, et lihtsamast inglise keelest täitsa hästi aru sai.
2. Backstreet Boys - As long as you love me (1997)
90.aastate poistebändid on lahedad juba sellepärast, et nad on 90.aastate poistebändid. (Ainult N'Sync mulle ei meeldinud.)
1. Afroman - Because I got high (2001)
See laul on lihtsalt naljakas, seda on naljakas kaasa möriseda, naljakas on, et see Aastahiti võitis jne.

Kokkuvõttes tuleb siiski öelda, et minu maitse masside omaga ei ühti- mitte ükski neist lauludest ei kuulu minu arvutis olemas olevasse muusikavalikusse.

Kommentaarid

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Amanda Romare "Halva Malmö består av killar som dumpat mig"

Kui see raamat 2021. aastal ilmus, pakkus ta inimestele kõneainet. Ju on teema ja käsitlus intrigeerivad.  Raamat räägib 31-32-aastasest Malmös elavast Amandast, kes käib aasta jooksul kohtingutel (peamiselt) Tinderi kaudu leitud meestega. Ja ei saa asjast asja. Sellele viitab ka raamatu pealkiri: pool Malmöt on täis mehi, kes on mind maha jätnud. Pole väga hull liialdus, sest ta käib ikka väga paljudel kohtingutel. Ise nimetab seda vahepeal groundhog day- deitimiseks. Et sama asi muudkui uuesti ja uuesti ja uuesti.  Kuna kohtinguid on palju, kohtab Amanda nende käigus igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Neil on erinevaid kiikse. Korduvalt tuli mõte mida ma just lugesin . Samas midagi üleliia šokeerivat vist ka polnud.  Algul tuli ka mõte, et see raamat võiks sisu mõttes juba vanem olla. Niuke klassikaline romantilise komöödia idee, et naine tahab meest leida ja kohtub selle käigus igasugustega, oli 20+ aastat tagasi ka populaarne. Aga siin lisab Tinder olulise tegelasena ...

Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast"

Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.  Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada. Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on: Mulle nii meeldis seda lugeda!  Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Ee...