Otse põhisisu juurde

Aastahitt - Välismaa lood

Aasta algab kirjanurgas edetabelitega. Kuna Aastahiti võidulugusid on nüüdseks täpselt kakskümmend, siis miks mitte need aluseks võtta. Esiotsa tulevad välismaa võidulood. (Sulgudes on võitmise aasta.)

20. Edward Maya & Alicia - Stereo Love (2009)
Ainus laul võitjate hulgast, mille kohta pähegi ei tule,milline see olla võiks (lingid on lisatud peale järjestamist).
19. Eminem feat Rihanna - Love the way you lie (2010)
Sel lihtsal põhjusel, et siin laulvat naispoolt ma lihtsalt ei talu.
18. Katy Perry - I kissed a girl (2008)
Mitte kõige mõttekam lugu. Tüdrukute suudlemisest laula ikka siis, kui sa sellega tegeledki, mitte sellepärast, et korra pulli pärast proovisid.
17. Sean Paul - Like Glue (2003)
Kui see nüüd on ikka see laul, mida ma mõtlen, siis pole väga viga, aga natuke külmaks jätab sedasorti stiil.
16. James Blunt - You're beautiful (2005)
Sedasorti halalood pole minu teetass.
15. Rammstein - Amerika (2004)
Saksakeelsus on selle loo pluss.
14. Coolio - Gangsta's Paradise (1995)
Mõistan selle loo võimalikku väärtust, aga minu südant pole see suutnud veel võita.
13. Eiffel 65 - Blue (1999)
Hetkel suhtun sellesse laulu nostalgiaga, aga on veel suht hästi meeles, kuidas ajudele käima hakkas, kui raadiost pidevalt lasti ja kummitas.
12. Avicii - Wake me up (2013)
Mul on sellest laulust suht suva, aga see ka ei häiri mind.
11. Cher - Believe (1998)
Taaskord, hetkel mängib see lugu juba nostalgia peale, aga omal ajal polnud minu lemmikute hulgast.
10. Adele - Someone like you (2011)
See pole halb laul, aga minu meelest on suhteliselt tavaline ballaad, millesuguseid on veel ja veel (nagu ka selliste ballaadide esitajaid). Miks oli/on maailm nii vaimustuses? Tähendab minu pärast las nad olla, ma lihtsalt ei saa aru.
9. Timbaland feat. One Republic- Apologize (2007)
Kui mälu ei peta, kuulsin seda laulu esmakordselt siis, kui ta Aastahiti võitis.
8. Las Ketchup - Asereje (2002)
Minu lambilembus pole saladus. See laul ei saanud tulla mujalt kui lambist.
7. Bon Jovi - Always (1994)
Pole viga. Eriti neil kohtadel, kus ei laulda.
6. Justin Timberlake - Sexyback (2006)
Parim nali selle loo kohta on see, kuidas ma pikalt arvasin, et lauldakse seksika selja toomisest.
5. Eminem & Dido - Stan (2000)
Neid Eminemi laule, millest ma aru saan, pole just palju. Video oli ka lahe.
4. Adele - Skyfall (2012)
Meeldib, sest kõlab nagu Bondi filmi laul.
3. Robert Miles - One and one (1996)
Robert Milesi laulud meenutavad varast lapsepõlve, kui laulud olid puhtakõlalised, aga vanus siiski juba selline, et lihtsamast inglise keelest täitsa hästi aru sai.
2. Backstreet Boys - As long as you love me (1997)
90.aastate poistebändid on lahedad juba sellepärast, et nad on 90.aastate poistebändid. (Ainult N'Sync mulle ei meeldinud.)
1. Afroman - Because I got high (2001)
See laul on lihtsalt naljakas, seda on naljakas kaasa möriseda, naljakas on, et see Aastahiti võitis jne.

Kokkuvõttes tuleb siiski öelda, et minu maitse masside omaga ei ühti- mitte ükski neist lauludest ei kuulu minu arvutis olemas olevasse muusikavalikusse.

Kommentaarid

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...