Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja 2013: #6- Horoskoop

 Nagu vagunitel ette võib tulla, jäi viimane vagun natukeseks tolli kinni. Kätte sain. See on see vagun, kus on mitmeid diipe lauluridu, mis pretendeerivad prohvetlikeks olemisele.

 Kuhu olen jõudnud 2014. aasta alguseks?
George Michael & Aretha Franklin - I knew you were waiting (for me)
2014.aasta alguseks olen jõudnud 2014.aasta algusesse. Hea, et eelmisse aastasse ei jäänud.

2014. aasta põhiülesanne
Joni Mitchell - Comes love
Ohoh.

Eneseteostus ja minu "mina" 2014. aastal
OK Go - Last leaf
And if it takes forever, forever it will be. Näiteks.

Rahaasjad 2014. aastal
Grant Lee Buffalo - Truly, truly
Truly, truly, truly I want you, truly, truly, truly I do

Sugulased ja naabrid 2014. aastal
Röyksopp - It's what I want
All that I want is keeping it easy.

Kodu 2014. aastal
Joni Mitchell - Both sides now
See on nii diip laul, et iga asja juures annaks mitmeti tõlgendada ilmselt.

Armastus 2014. aastal
Nouvelle Vague - Ever fallen in love
Okeei.

Tervis 2014. aastal
Nina Simone - Ooh child
Ooh child, things are gonna get easier, ooh child, things will get brighter.

Partnerlus 2014. aastal
Gael Garcia Bernal jt - If you rescue me
...I'll be your friend forever

Võõrad rahad ja laenud, müstika ja seks 2014. aastal
The Cardigans - Lead me into the night
Kõnekas ilmselt.

Reisid aastal 2014
Coldplay - Viva La Vida
See on alati kõige põnevam, et mis laul siin tuleb. Nooh, sõnu lugema minnes selgub, et siin mainitakse Jeruusalemma ja Roomat. Rooma huvitaks rohkem ausalt öelda. Ainult mitte südasuvel palun.

Karjäär, firma areng ja uued kohustused aastal 2014
The National - Sorrow
Eino tänks.

Sõbrad ja sotsiaalsed suhted aastal 2014
Aqua - Turn back time
Vaat see on nüüd huvitav. Millised minevikusuurused terendama hakkavad?

Saladused, protsessid alateadvuses, mida ise ei tunneta
Keane - Bend and break
Kuivõrd ma ei tunneta neid, on raske kommenteerida.

Kuhu olen jõudnud 2014. aasta lõpuks?
Mark Ronson and the Business Intl - Somebody to love me
Olenevalt tõlgendusest mulle kas meeldib see või mitte. Aga. Kuna oli selle laulu vahepeal ära unustanud, võiks lihtsalt öelda, et jube lahe on seda kuulda.
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Naoise Dolan "The happy couple"

Kuna raamat oli endal olemas, mõtlesin, et loen natuke algusest, ja kui ei viitsi, jätan pooleli. Ei tekkinud sellist soovi, lugu pani kohe algusest peale minema, kuigi lineaarse stsenaariumita. Celine ja Luke on paar, kellel on pulmaplaanid. Enne kui tegevus pulmapäevani jõuab, saame teada nii kummagi individuaalse mineviku kui nende ühise mineviku kohta. Kuidas abiellumisotsuseni jõuti? Mida kumbki pool sellest arvab? Raamat jaguneb viieks osaks, igaühes fookuses üks tegelane: pruut Celine, pruutneitsi Phoebe, isamees Archie, peigmees Luke, pulmakülaline Vivian. Tähendab et lugeja saab mitmeid olukordi näha erinevate tegelaste vaatenurgast. See osutub täitsa huvitavaks ja on ilmselt üldiselt selline asi, mida inimesed aeg-ajalt harjutada võiks. Enda mätas, teise mätas jne.  Muidugi see vaatenurkade ja aegade vaheldumine muutis lugemise mõnevõrra keerulisemaks ka, päris segaseks siiski mitte. Tuli tähelepanelik olla. The longer I'm alive, the more I think you can tell fuck-all abo...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Karin Janson "Sweet home Dalarna"

Üks eelmisel kuul loetud raamat lubas mõnevõrra "Bridget Jonesile" sarnaneda, aga see siin sarnanes rohkem. Peategelane kuulus nende inimeste hulka, kellega mingid asjad  juhtuvad lihtsalt (midagi läheb väga lambil moel katki, kehavigastused tekivad ülimalt ebatõenoliste olukordade tagajärjel jms). Täitsa realistlik tüüp - üks kuni mitu inimest päriselust tuleb silme ette.  Peategelane oli ühes Dalarna lääni külas elav Madde. Ta oli seal kogu elu elanud ja tegutses hobuserautaja praktikandina. Peab ütlema, et polnud aastaid mõelnud sellise elukutse olemasolule. Maddele igal juhul hobuserautamine meeldis ja tööd tundus kuhjaga jätkuvat. Madde elas oma üürimajakeses; käis vahepeal väljas sõbrannaga, kes vajas teda hetkeni, kuni mõne mehega kohtus; külastas vanemaid, kellest isale oli diagnoosiks pandud läbipõlemine ja kes seetõttu praktiliselt midagi teha ei suutnud.  Siis saabus külla postiljoni asendama Niklas Stockholmist.  Raamat mängib stereotüüpidega. Soostereot...
Postita kommentaar
Loe edasi »