Otse põhisisu juurde

Aastahitt - 16.koha laulud

Tegin noid eelmiseid tabeleid ja mõtlesin, et miks pagana päralt ainult võitjaid ritta seatakse, kas see pole natuke ebaaus. Läksin võtsin siis internetist ühe suvalise numbri, tuli 16. Valisin 16 läbi aastate16.kohal olnud lugu välja, sest ülejäänuid kas ei teadnud või ei lubanud minu maitse neid tablisse panna. Erinevalt eelmistest tabelitest on siin eesti ja väljamaa lood segamini.

16. Jüri Homenja - Klaver
Minu jaoks ehk veidi huumorikategooria poole kalduv laul, mistõttu teda kindlasti välja ei saanud jätta.
15. Toni Braxton - Unbreak my heart
Mis sa ulud.
14. Kuldne Trio - Ütlen sulle A
Noh, lõbus ju.
13. Pixie Twins - Raske loobuda
Fakt, et säärane laul meeles on püsinud, annab mingi koha juba küll.
12. Popidiot ja Jaan Elgula - Mängin muusikat
Eespool tuleb kindlasti lugusid, mis pole nii kõrgel kunstilisel tasemel kui see, aga see siin tekitab minus üsna vähe emotsioone.
11. Bläck Rokit - Vaata mind
Aegadest, kui OjaPets naljakat nalja tegi.
10. Nele-Liis Vaiksoo ja Jassi Zahharov - Öölaps
Sellele loole on leierdamisega natuke liiga tehtud ma kardan.
9. Ines - Illusion of the happiness
Ilus, aga natuke igav.
8. Must Q - Soov
Must Q. Must Q! See on ikka kõrgema taseme retro.
7. 2 Quick Start - Ma varjuna kannul sul käin
Suvetuurid, kassetid, hamburgerid, 2 Quick Start...
6. Bläck Rokit - Itimees
Lahe lambisünnitis.
5. Sash - Mysterious times
Sash ei ole kunagi olnud minu lemmik, aga see ehe 90ndate tümmikaja kajab siiani kõrvus.
4. Icehouse - Hey little girl
Kui see nüüd ikka on see laul, mida ma mõtlen, siis täitsa korralik värk.
3. Backstreet Boys - I want it that way
See oli siis, kui nende kõige ägedamad lood olid juba ära olnud.
2. Erasure - Always
Selle laulu sõnad ilmusid Meie Meeles, siis kui mina veel inglise keelest suurt ei jaganud (ainult teadsin, mida always tähendab), aga tahtsin väga neid lugeda ja kaasa laulda (inglise keel oli üks neid tunde, mille pärast 3.klassi kuidagi ära ei suutnud oodata), tegelikkuses ei jõudnud muidugi midagi jälgida, ainult laul jäi meelde. Ja video, ikkagi MTV-st tuli (headel aegadel, kui MTV veel muusikakanal oli).
1. Elvis vs JXL - A little less conversation 
See laul on mul arvutis olemas (loe: väga hea laul), ühtlasi on sel maitsekas video.


Märkimisväärsed tabelisse mittepääsenud: Rihanna- Unfaithful, Meie Mees- Šokolaadist jänes, Vanilla Ninja - Vanad teksad ja kitarr.
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Naoise Dolan "The happy couple"

Kuna raamat oli endal olemas, mõtlesin, et loen natuke algusest, ja kui ei viitsi, jätan pooleli. Ei tekkinud sellist soovi, lugu pani kohe algusest peale minema, kuigi lineaarse stsenaariumita. Celine ja Luke on paar, kellel on pulmaplaanid. Enne kui tegevus pulmapäevani jõuab, saame teada nii kummagi individuaalse mineviku kui nende ühise mineviku kohta. Kuidas abiellumisotsuseni jõuti? Mida kumbki pool sellest arvab? Raamat jaguneb viieks osaks, igaühes fookuses üks tegelane: pruut Celine, pruutneitsi Phoebe, isamees Archie, peigmees Luke, pulmakülaline Vivian. Tähendab et lugeja saab mitmeid olukordi näha erinevate tegelaste vaatenurgast. See osutub täitsa huvitavaks ja on ilmselt üldiselt selline asi, mida inimesed aeg-ajalt harjutada võiks. Enda mätas, teise mätas jne.  Muidugi see vaatenurkade ja aegade vaheldumine muutis lugemise mõnevõrra keerulisemaks ka, päris segaseks siiski mitte. Tuli tähelepanelik olla. The longer I'm alive, the more I think you can tell fuck-all abo...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Karin Janson "Sweet home Dalarna"

Üks eelmisel kuul loetud raamat lubas mõnevõrra "Bridget Jonesile" sarnaneda, aga see siin sarnanes rohkem. Peategelane kuulus nende inimeste hulka, kellega mingid asjad  juhtuvad lihtsalt (midagi läheb väga lambil moel katki, kehavigastused tekivad ülimalt ebatõenoliste olukordade tagajärjel jms). Täitsa realistlik tüüp - üks kuni mitu inimest päriselust tuleb silme ette.  Peategelane oli ühes Dalarna lääni külas elav Madde. Ta oli seal kogu elu elanud ja tegutses hobuserautaja praktikandina. Peab ütlema, et polnud aastaid mõelnud sellise elukutse olemasolule. Maddele igal juhul hobuserautamine meeldis ja tööd tundus kuhjaga jätkuvat. Madde elas oma üürimajakeses; käis vahepeal väljas sõbrannaga, kes vajas teda hetkeni, kuni mõne mehega kohtus; külastas vanemaid, kellest isale oli diagnoosiks pandud läbipõlemine ja kes seetõttu praktiliselt midagi teha ei suutnud.  Siis saabus külla postiljoni asendama Niklas Stockholmist.  Raamat mängib stereotüüpidega. Soostereot...
Postita kommentaar
Loe edasi »