Otse põhisisu juurde

Lisamärkus

Olles viimased paar kuud ainult telliseid lugenud, on suhteliselt kummaline hoida käes 200-leheküljelist tillukest raamatut, mida ma tõepoolest jaksangi ühes ülestõstetud käes hoida kauem kui paar minutit.

"Joosepile oli ikka tundunud, et isal oli vähe sõnu. Ta oleks neid justkui kokku hoidnud. Nagu oleks tal neid olnud kasutada piiratud hulgal. Joosep kujutles mõnikord õhtuti, et isa hoiab sõnu magamistoa suures kapis - kui kapp tühjaks saab, peab isa surema. Seetõttu ei raisanud isa sõnu. Ta ütles seda, mida olukord nõudis, ei silpigi rohkem."

Jan Kaus "Hetk"

Mulle meeldib see mõte sõnadekapist. Et kõik, mida sa elu jooksul ütled, tuleb sealt. Mõnel on suur seinakapp, mõnel kummut, mõnel mingi pisike laegas. Heh, praegu tuli mingi haige kujutluspilt sellest, kuidas enne lapse rääkimahakkamist toimub siuke tseremoniaalne kapivõtme üleandmine. Ainult ei tea, kes see võtmetega kunn siis võiks olla, kes neid jagab. Indias näib olevat kõnejumalanna olemas. Vac on nimi. Noh, India lapsed saavad siis ehk tema käest oma võtmekesed.

Kommentaarid

  1. Seda kujutluspilti edasi "vaadates" tekib muidugi küsimus, et kust need kapp ja võti üldse tulevad sel juhul

    VastaKustuta
  2. Eksole, ja kes otsustab, millised sõnad seal kapis on..et kas ilusad luulelised või ropud vms, ja millises vahekorras nad seal on.

    VastaKustuta
  3. .. ja mis järjekorras nad sealt välja tulevad..


    eveiti

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt. Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem. Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele. Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida) luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe) köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla) hingamine (selline kuuldav ja viha...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...