Otse põhisisu juurde

#463

Eile jõudis minu akadeemiline karjäär kõrgpunkti. Lõpuks sain teada, mis Lossi garderoobitädi nimi on. : )
Sildid:

Kommentaarid

  1. lispet20. märts 2009, kell 08:59

    Aga andmekaitsekaalutlustel sa seda siin ei avalda?

    VastaKustuta
  2. Truffe20. märts 2009, kell 23:30

    Aa, selle variandi peale ma ei tulnudki, aga kui sa nii ütled, siis seda ka.:P

    VastaKustuta
  3. Anonüümne23. märts 2009, kell 16:57

    Ta nimi on nt. Elviira. Või siis Õie. Või Henrietta :P

    Müümitröll

    VastaKustuta
  4. Truffe23. märts 2009, kell 17:02

    Ei ole ükski neist, aga piirkond on sul õige ma ütleks:P

    VastaKustuta
  5. Anonüümne24. märts 2009, kell 10:20

    Helmi?või Milvi?Pärja?

    M.

    VastaKustuta
  6. Truffe24. märts 2009, kell 11:12

    Veel lähemal. Milvi on minu jaoks eriti sarnane selle nimega kuidagi..

    VastaKustuta
  7. lispet26. märts 2009, kell 15:21

    Kas Henrietta ja Õie on samas piirkonnas? :D

    VastaKustuta
  8. Truffe26. märts 2009, kell 15:28

    Mis sa nüüd mõtledki sellega? Et kas Henrietta ja Õie on omavahel samas piirkonnas. Ei ole mu meelest.
    Aga mis tädi nimesse puutub, siis see on Õiega samast kategooriast küll ma ütleks.

    VastaKustuta
  9. lispet26. märts 2009, kell 19:31

    Ma mõtlesin seda, et kui müümitröll pakkus õiet ja henriettat, siis sa ütlesid, et ei ükski aga piirkond on õige. Ma sis mõtsin, et Õie ja Henrietta ei ole ei päritolult ega häälikuliselt koostiselt samas piirkonnas :P

    VastaKustuta
  10. Anonüümne26. märts 2009, kell 22:11

    Aino?

    M.

    VastaKustuta
  11. Truffe26. märts 2009, kell 22:20

    Aino on ka väga hea pakkumine, aga pole õige.
    Peris naljakaks läheb juba see värk:P

    VastaKustuta
  12. meRilin K2. aprill 2009, kell 00:52

    Helju?

    VastaKustuta
  13. Truffe3. aprill 2009, kell 00:11

    Parim pakkumine seni.

    VastaKustuta
  14. meRilin K3. aprill 2009, kell 00:16

    Haah! äkki on siis Helve või Elve?

    VastaKustuta
  15. Truffe3. aprill 2009, kell 01:41

    Helju oli lähemal.

    VastaKustuta
  16. meRilin K3. aprill 2009, kell 09:40

    oeh, hommikul tuli üks hea nimi pähe, aga nüüd enam ei mäleta..
    ot, Helle? või Maire?

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Peter Høeg "Preili Smilla lumetaju"

"Preili Smilla lumetaju" on juba kaua olnud minu lemmikumaid raamatupealkirju. Tundub selline õrn ja romantiline. Aga on petlik. See pole mingi kaunis lugu. Krimilugu on. Ulmet ka ei välista. Smilla on 37-aastane Kopenhaagenis elav naine, kelle isa taanlane ja ema inuiti päritolu. Esimesed eluaastad on Smilla elanud Gröönimaal, siis ema surma järel arstist isaga Taani tulnud. Lume ja jää kohta on tal laialdased teadmised, mis (osaliselt) pärinevad ilmselt piisavalt varasest lapsepõlvest, et seda võikski rohkem lumetajuks nimetada. Lund lugeda on sama, mis kuulata muusikat. Kirjeldada, mida sa oled lugenud, tähendab seletada muusikat kirjalikult. Raamat algab sellega, et Smilla naabripoiss Esajas on katuselt kukkumise tagajärjel surma saanud. Smilla usub, et juhtunu oli kuritegu. Kogu ülejäänud raamatu ta uuribki, mis juhtuda võis. Esajase loo tagant koorub välja üks suurem lugu. Suht algusest hakkasin aduma, et see meenutab Stieg Larssoni "Lohetätoveeringuga tüdrukut...
Postita kommentaar
Loe edasi »