Otse põhisisu juurde

Reklaamiminutid

Täna lugesin "Lotte olümpiaraamatut". Loe ka. Mõned katkendid samast raamatust järgnevad allpool reklaamirubriigis.


Gebrselassie, Haile, Etioopia jooksja

1996, Atlanta, Kuldmedal 10 000 m jooksus

2000, Sydney, Kuldmedal 10 000 m jooksus


Haile lapsepõlv oli raske. Ta kasvas kümnelapselises peres ja pidi juba varakult hakkama kitsi karjatama. Et kool asus nende onnist 10 kilomeetri kaugusel ja koolibussi ei olnud Etioopias leiutatud, jooksis Haile igal hommikul 10 km kooli ja pärast niisama palju tagasi. Kooliraamatuid hoidis Haile alati vasaku kaenla all. Seepärast hoidis tema vasak käsi hiljem kehast natukene eemale. Haile Gebrselassie rivaalidel oli seetõttu temast raske vasakult poolt mööda joosta.


Käpp, Osvald, Eesti maadleja

1928, Amsterdam, Kuldmedal vabamaadluses kergekaalus

1932, Los Angeles, 4. koht kreeka-rooma maadluses II kergekeskkaalus

1932, Los Angeles, 6.koht vabamaadluses I kergekeskkaalus


Pärast maadlemisest loobumist läks Osvald Käpp tööle kompvekivabrikusse. Hiljem töötas mõnda aega pagarina. Tema lemmiksai oli rosinasai. Aga lõpuks asutas ta koos abikaasaga hoopiski nukutehase.


Veerpalu, Andrus, Eesti suusataja

2002, Salt Lake City, Kuldmedal 15 km suusatamise klassikasõidus

2002, Salt Lake City, Hõbemedal 50 km suusatamise klassikasõidus

2006, Torino, Kuldmedal 15 km suusatamise klassikasõidus


Väike Andrus veetis suved Pärnumaal Võistes vanaema juures. Andrusele meeldis süüa pannkooke, juua värsket lehmapiima ja vaadata, kuidas vanaema klassikalises stiilis lehma lüpsab.


Nüüd ma hakkasin mõtlema, et tahaks endale ka sellist moodsama aja olümpiaraamatut, kus on paljude olümpiamängude kohta sees, kes mida võitis ja kes teised ja kolmandad olid. Kodus meil on selline siniste kaantega paks raamat, kus mees peal jookseb.

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...
10 kommentaari
Loe edasi »