Otseelust

Situatsioon #1: Viltuse maja Kompanii tänava poolne külg. Ühest uksest väljuvad kaks kena naisterahvast. Üks ütleb teisele:"Kõigepealt me tegime..."
Millist lauselõppu sina ootaksid? Kuigi Tartu on liiga suur mahlaste külakõlakate jaoks, tahaks nagu ikka midagi põnevat kuulda, onju?
"...kartulit ja hakklihakastet."
Vähemalt originaalne.

Situatsioon #2: Kaubamaja mingi korrus, eskalaatori juures. Räägivad kaks keskealist naist.
"Ühele sain koolikoti ja teisele sisejalanõud.."
Mõelda vaid! Sisejalanõud! Mitte et lauses või sisejalanõudes midagi imelikku oleks, aga kui sa ei ole umbes neli aastat vähemalt sisejalanõudele mõelnud, siis tundub ikka jõlekummaline. Mitte sedasorti kummaline, et "õudiir, sel tsikil on kunstküüned", vaid sedasorti, et "ma ei ole nii ammu sisejalanõude peale mõelnud". Sest vaata, kui mingi asi on pikka aega olnud igapäevane(ja tunnistagem, et sisejalanõud on märksa igapäevasem kui ajalootund näiteks), siis on naljakas tema peale aastaid enam mitte mõelda. Tähendab mittemõtlemine pole naljakas, vaid just see taasmõtlemine. Sisejalanõusid on päris palju ja naljakaid olnud.