Mingi test, mis paistab olevat laialt levima hakanud, väidab, et ma olen ISFP ehk introvertne, sensoorne, tundeinimene ja kohaneja. Minu meelest need hästi omavahel ei klapi. Mitte et see poleks tõsi, aga mulle paistab natuke ebaloogiline, et üks inimene võib samal ajal olla sensoorne st realistlik ja samas ka tundeinimene, kes just väga reaalses maailmas ei peaks elama.Aga ilmselt on minu puhul kõik võimalik, sest viimastel päevadel kõlab üsna tihti lause: "See Kaisa on ikka eriline friik!"
Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Kommentaarid
Postita kommentaar