Otse põhisisu juurde

Hihii ja vanaemadest ka

Selline päev siis täna. Esimest korda vaatasin kella 7.48 ja seal edasi umbes pooletunniste vahedega kuni kella 11ni kui Merilin mulle helistas.Njah. Ilmselt on mul siiski vereringeprobleemid, kui ma tõesti üles ei suuda tõusta varem.Aga mis siis ikka.
Eile me kujundasime Lauraga veidi minu tuba, panime mõned pildikesed seinale ja puha, täitsa armas sai. Kuigi mul nüüd tekkis mõte, et peaks tõesti neid karikakardega postkaarte hulgi ostma(ainult 2.50 tükk muide) ja kõik kokku panema ja küll see sinine taevas lillede taustal siis mõjuks minu kollase kapi peal mõnusalt!
Siis ma ostsin ühe raamatu ka veel."Moll Flanders", inglisekeelne. Täitsa põnev on, ja mulle meeldib, et ma aru saan.Mitte igast sõnast muidugi, aga see polegi asja mõte, nagu ma aru olen saanud.
Hansapäevadelt ostsin kukekommi, aga eks oligi palju loota, et see maitseks nagu vana hea kukekomm, lõhn oli küll õige.Njah. Üks hõbesõrmus oli ka ilus-ilus, aga õnneks ta oli mulle suur, nii et ma enam eriti ei mõtle ta peale.
Siin istub praeguu mingi hallipäine onuke, huvitav mis ta nimi on...Vanemuine? Seoses sellega meenub mulle vanaema-teema.Olime järve ääres Mailitiga ja nägime ühte väga noort vanaema. Me vist oleme õnnelik põlvkond, sest meil on veel vanaema sellises tähenduses, mida vanaema all traditsiooniliselt mõeldakse-maamaja, pannkoogid, kiiktool ja vardad-sokid.Aga edaspidi? Täiesti võimalikuks võib osutuda vanaema, kes käib ööklubis tantsimas ega oma vanaisa enda kõrval, tegeleb kõhutantsu ja joogaga. Kas praeguse ja tulevase aja lapsed on sellist vanaema omades midagi kaotanud või hoopis võitnud? Kaldun siiski kergelt esimese variandi poole. Mitte et ajaga kaasas käivas vanaemas midagi halba oleks, aga mina( ilmselt siis konservatiiv) arvan, et vanaema peaks siiski kuidagi emast erinema. Ja kui ema on juba niigi suure tõenäosusega moodne linnainimene, mida siis annab lapsele juurde samasugune vanaema? Midagi kindlasti, aga julgen arvata, et mitte kõike seda, mida meie oma vanaemadelt saanud oleme. Ilmselt olen ma ikka veel liiga kinni klassikalises vanaemamudelis, aga ma ei arva, et mul oleks põhjust ennast sellest arvamusest vabastada.
Naljakas on see, et sel ajal, kui mina seda juttu siin kirja panin, logis MSNi inimene nimega " Grandmas come in different sizes and colours"

Kommentaarid

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...