Otse põhisisu juurde

Hihii ja vanaemadest ka

Selline päev siis täna. Esimest korda vaatasin kella 7.48 ja seal edasi umbes pooletunniste vahedega kuni kella 11ni kui Merilin mulle helistas.Njah. Ilmselt on mul siiski vereringeprobleemid, kui ma tõesti üles ei suuda tõusta varem.Aga mis siis ikka.
Eile me kujundasime Lauraga veidi minu tuba, panime mõned pildikesed seinale ja puha, täitsa armas sai. Kuigi mul nüüd tekkis mõte, et peaks tõesti neid karikakardega postkaarte hulgi ostma(ainult 2.50 tükk muide) ja kõik kokku panema ja küll see sinine taevas lillede taustal siis mõjuks minu kollase kapi peal mõnusalt!
Siis ma ostsin ühe raamatu ka veel."Moll Flanders", inglisekeelne. Täitsa põnev on, ja mulle meeldib, et ma aru saan.Mitte igast sõnast muidugi, aga see polegi asja mõte, nagu ma aru olen saanud.
Hansapäevadelt ostsin kukekommi, aga eks oligi palju loota, et see maitseks nagu vana hea kukekomm, lõhn oli küll õige.Njah. Üks hõbesõrmus oli ka ilus-ilus, aga õnneks ta oli mulle suur, nii et ma enam eriti ei mõtle ta peale.
Siin istub praeguu mingi hallipäine onuke, huvitav mis ta nimi on...Vanemuine? Seoses sellega meenub mulle vanaema-teema.Olime järve ääres Mailitiga ja nägime ühte väga noort vanaema. Me vist oleme õnnelik põlvkond, sest meil on veel vanaema sellises tähenduses, mida vanaema all traditsiooniliselt mõeldakse-maamaja, pannkoogid, kiiktool ja vardad-sokid.Aga edaspidi? Täiesti võimalikuks võib osutuda vanaema, kes käib ööklubis tantsimas ega oma vanaisa enda kõrval, tegeleb kõhutantsu ja joogaga. Kas praeguse ja tulevase aja lapsed on sellist vanaema omades midagi kaotanud või hoopis võitnud? Kaldun siiski kergelt esimese variandi poole. Mitte et ajaga kaasas käivas vanaemas midagi halba oleks, aga mina( ilmselt siis konservatiiv) arvan, et vanaema peaks siiski kuidagi emast erinema. Ja kui ema on juba niigi suure tõenäosusega moodne linnainimene, mida siis annab lapsele juurde samasugune vanaema? Midagi kindlasti, aga julgen arvata, et mitte kõike seda, mida meie oma vanaemadelt saanud oleme. Ilmselt olen ma ikka veel liiga kinni klassikalises vanaemamudelis, aga ma ei arva, et mul oleks põhjust ennast sellest arvamusest vabastada.
Naljakas on see, et sel ajal, kui mina seda juttu siin kirja panin, logis MSNi inimene nimega " Grandmas come in different sizes and colours"

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...