Truffe kirjanurk

Ma olen vist veel piisavalt noor, et kui tahaksin teha nimekirja asjadest, mida sel aastal esimest korda tegin, tuleks see üsna pikk. Jätan ta siiski tegemata ja mõtlen lihtsalt, et 2007. aasta oli huvitav. Jällegi, ma olen vist veel piisavalt noor, et iga järgnev aasta saaks olla huvitavam kui eelmine. Aga tegelikult ei pea see sugugi vanusesse puutuma, oleneb lihtsalt mida huvitavaks pidada. Mulle meeldis suvi ja sügis meeldis ja talv ka mõnedes osades. Mis aastaaeg praegu on? Ma ei kahetse, et ma tunnen neid inimesi, keda ma eelmisel aastal veel ei tundnud, sest tegelikult on nad kõik omamoodi vahvad. Ka need, kellest ma päris aru ei saa ja kes mind valesti mõistavad. Aga see näitab ju ainult, et arenguruumi veel on või kuidas? Kahetsen ainult seda, et pole olnud rohkem unistamisjulgust ja pealehakkamist. Võib-olla poleks need midagi muutnud, aga võib-olla oleks. Mis sellest enam. Või siiski? Ega see, et ma siin heietan ja et homme aastanumber muutub, ei tähenda ju, et tõmban kriips...

Your Movie Buff Quotient: 26% You're a very typical movie goer. You like movies, but you are by no means a movie buff. You've seen many of the biggest blockbusters, but you haven't really started digging in to the classics. Are You a Movie Buff? vt ka 1.september

...oli mul eile, kui elekter äkki ära läks.(Mitte et ta ainult eile äkki ära oleks läinud. Elekter läheb alati äkki ära.) Kirjutamine jäi poolelt sõnalt katki, nagu ka laul, mis mängis. Kuulsin ainult arvutit, mis tegi vižžžžž ja jäi siis ka vait. Aga kottpimedat ei tulnudki, sest küünal põles ja see oli minu meelest ülihea kontrast. Nagu fff>ppp muusikas. Öö oli rahutu. Mäletan, et tuli mitu mõtet, mida ma tegema pean ja mida kirjutada tahan kuhugi. Muidugi ma neid asju tol hetkel üles ei kirjutanud, kuna tundus, et on meeles küll. See eristabki tavalist inimest kirjanikust, et viimane kirjutab öised mõtted üles. Juhan Viiding vist ütles kuidagi nii. Haapsallu tahan.

Küll on hea, et mul on üks töökaaslane, kes kogu aeg luuletusi loeb ja neid ka ette loeb. Tekitab minuski indu neid jälle ja veel lugeda:) Ott Arderiga tegelesin täna. Siin üks kena salm. Kui ka ei nõustu, siis kenasti öeldud sellegipoolest ju eks. Inimsuheteoptimistlik. NÕUANNE MUSTADEKS PÄEVADEKS Kui kord kätte jõuab taas reede ja kolmteist ära kõnni silmad maas, peale sebra siiralt sõbraks pidada võib teineteist. Käsikäes käib ämbrissegi astumine kergelt ja kui juba kukkuda, siis üheskoos ja kõrgelt. Praegu avastasin, et piimašokolaad on chocolat au lait , nii nagu latte on caffe au lait . Mõnus. Minu teetass praegu ei aura vaid suitseb. Ahkuilahe.

Jaanuar - Vaiko Eplik ja Eliit "Armastus päästab maailma" Veebruar - The Verve "The Drugs don't work" Märts - Claire's Birthday " Do you remember" Aprill - Oasis "Stop crying your heart out" Mai - Jaak Joala "Kui mind kutsud sa" Juuni - Tõnis Mägi "Palve" Juuli - Rihanna "Umbrella" August - Gael Garcia Bernal "If you rescue me" September - Eric Clapton "Change the World" Oktoober - Mika "Grace Kelly" November - Joni Mitchell "The Circle Game" Detsember - Liisi Koikson "Väikeste asjade võlu"

Kui ma oleksin skisofreenik, oleks hääl minu peas Jaan Tätte oma. Täna kuulasin "Ballaadi" ja äkki tuli tunne nagu see ei tuleks klappidest vaid minu peast.

Kui paljud inimesed kasutavad seda Shift-klahvi, mis on klaviatuuri vasakul pool? Mina isiklikult teadvustasin umbes eelmisel nädalal endale, et ta seal üldse on. Nüüd ei pea enam W jaoks pöialt ära venitama samal ajal väikse sõrmega Shifti vajutada üritades. Tervitatav. Esimest korda ma ei mäleta mis aja jooksul on mul siin korteris põsed punased. Soojast. Ja ahi pole isegi tulikuum. Üks pilt ka saagu siia. Sellest, mis juhtus, kui Laura eile viimset taksikoera etendas.

...on veidi sarnased meeleolud 29.05.06: Aga.Kuulasin mussi.Minu selle nädalavahetuse lemmikread laulust on : ...ei tea mis edasi saab mitte keegi ei talu teada mis aimatav on ei palugi kedagi, hea teada seegi jalul vaid püsida talutav on... Mõjub paremini siiski laulus kui luuletusena, aga kes on kuulnud, see teab. 27.05.07: autot juhtivad inimesed - mitte nii, et sa ütled mulle, et sa oled autojuht, vaid nii, et sina ja mina istume autos ja sina sõidad ja mina vaatan, kuidas käed on rooli peal ja vahepeal üks käsi vahetab käiku ja üleüldiselt on sinu väljanägemine selline asjalik.Kurnjau.

Nüüd hakkasin kahetsema, et selle eelmise postituse siia tegin. Mõjub kuidagi kurjalt vist. Mhh.

Kui teile tundub, et teil pole klaustrofoobiat(ja kõiki neid teisi), siis minge autopesulasse. Teise variandina võib lihtsalt ette kujutada, kuidas hiiglaslikud punavalgete seelikutega kabareetantsijad teid oma etteastega lämmatavad. Ega ei pea nii negatiivselt mõtlema. Positiivsus on, jah, ju sõber meil. Veel usun õnnelikke lõppe ja mitte ainult muinasjuttudes.

- Tuleta meelde kõik need tuttavad, kes juukseid kinni kannavad. Nüüd mõtle kui paljusid neist sa lahtiste juustega näinud pole (lisaks võib mõelda kui paljusid tuttavaid on kiilaspäisena nähtud). - Mõtle kui paljudele oma tuttavatele-sõpradele oled pai teinud(sobib ka variant "muul moel juukseid katsunud") ja vastupidi. -Tuleta meelde prillidega tuttavad. Nüüd mõtle kui paljusid neist sa ilma prillideta näinud pole. -Vaata inimesi, kes sul msnis on. Nüüd mõtle mitme puhul sa tead, milline on see koht, kus ta sinuga msnis rääkides paikneb. Muud polnudki.

You Should Play the Harp You are a sensitive soul, with a great admiration for beauty. You definitely have what it takes to make beautiful music, but most instruments are too harsh for you. You are subtle, shy, and even a bit spoiled. You're very picky about most aspects of your life. It's just your style to play an eccentric, hard to transport instrument like the harp that few people consider. Overall, you have the relaxed demeanor of a leisurely upper class person, and your music would reflect that. Your calm yet soulful harp playing would be sure to help people forget their troubles for a while. Your dominant personality characteristic: your zen-ness Your secondary personality characteristic: your quiet independence What Musical Instrument Should You Play?

Tere, Muhv, jaah, nii ma siis sulle nüüd kirjutan. Püüdsin küll vahepeal Karlssoniks hakata, aga kui ikka hingelt oled Muhv, siis oledki Muhv ja mitte Sammalhabe. Kuigi Sammalhabet ma tunnen ka, täitsa muhe vanamees on, praegu ainult ilma habemeta. Raske võib olla : külm on ja nälg tuleb, kui enam habet pole, mis jõhvikaid kasvataks. Aga jõhvikatest ma ju just ükspäev siin kirjutasin - praegusel aastaajal eriti head süüa. Mine tea, kus see Sammalhabeme vana habe nüüd vedeleb, suvised jõhvikad sees. Praegu praadisin pelmeene, päris head said. Aga õues on juba pime. Kuigi jah, meil on siin ka üks jõulukaunistus, valge selline. Päkapikk pole ka veel käinud, tea kas tulebki. Ehk homme... Ilusat talveilma sulle, Muhv, ja kui jalad märjaks saavad, siis riputa nad ahju servale kuivama:) Sinu Muhv

Jõhvikad lumes Kuhu Eesti kaardil ka ei vaata, peaaegu igast kandist vaatab vastu raba. Talvisel ajal on kuidagi raske end rabasse minema asutada. Üks teeleasumise põhjendus , mida enesele vaikselt võib ütelda : "Lähen sohu jõhvikaid sööma!" Ega marjulised sügisel kõike kokku korjata jõudnud. Kuremarju jäi neist soosse veel küll ja küll. Talvised jõhvikad, kui mõne leiad, ja kindlasti leiad, kui lume mättalt ära kraabid, maitsevad eriti hästi. Pakane on nad magusaks näpistanud. Külmunud raba peal astud nagu tantsusaalis. Jõuab kaugemale kui suvel. Aga ettevaatust, ka kõige külmem talv ei kaaneta raba üleni ära. Juhani Püttsepp. 49 aastaaega.

Eile ma lugesin miskit artiklit, kuidas blogindus vohab ja kuidas kõik ennast seetõttu kirjanikeks peavad ja arvavad, et neil on midagi öelda. Seetõttu mainin igaks juhuks ära, et mina ennast kirjanikuks ei loe. Ja see, kas mul midagi öelda on. Maitea, kes on piisavalt jumal, et tulla ütlema, kellel on midagi öelda ja kellel pole. Minu meelest küsimus on rohkem selles, kellele öelda tahetakse. Eriti blogi puhul. Mina vähemasti ei kirjuta siin maailmale, vaid peamiselt ikka iseendale ja neile enamasti mulle tuttavatele inimestele, kes seda lugeda viitsivad/tahavad. Võõra jaoks võib-olla ongi see minu leelotamine siin lihtsalt pubeka maailmavalu või soov ennast erilisena tunda. Nii et mu meelest võiks rahule jätta need blogid. Vaevalt et nende hulk internetis möllavat müra veel suurendada suudab.

Mulle meeldib, kui kusagilt ära minnes ei jõua koju mitte 5 minuti vaid näiteks 3 tunni pärast. Vahepeal on aega neutraalsel pinnal ennast täiesti kiviks mõelda kui vaja. Niimoodi, et lõpuks tänaval tuttavaid inimesi ära ei tunne. Aga hakkas soojem küll.

Ma olen Tallinnas. Jah, ma olen Tallinnas. Olen vist ennegi öelnud, et ei pane sugugi pahaks ei Annelinna Tartus ega Tallinna "mägesid". Kuigi see paneelikas, kus mina üles kasvasin ei olnud kõrge ega tihedalt teiste omasuguste vahele litsutud, on tunne siin ikkagi üsna kodune. Tartus oli täna hästi ilus ilm. Udune kuu ja roosa päikeseloojang. Ja kui ma tagauksest välja astusin, nägin laululava. Maitea, kuidagi suur asi mu jaoks, et meil ilma lehtedeta ajal laululava paistab. Ja köögi aknast Jaani kirik. Seppäläs on ikka veel kohutav muusika. Nagu ka neil noortel, kes teisi rongis oma träänsuga terroriseerisid. Kui minna poodi nt teksasid ostma ja müüja tuleb aitama, siis ta küsib, mis numbrit vaja on. Samal ajal heidab vargsi (aga nähtavalt) pilgu su jalgadele, et mis umbes minna võiks. Mõistetav onju. Aga kuidagi ebamugavust tekitav. Variante on veel(naisisendid,mõelgem pesupoele). Paljudele meeldib tänaval mussi kuulata. Mulle ka. Mulle meeldib nii kuulata, et vahepeal pan...

Mul on üks kiri - kirjutatud aga saatmata. Ilmselt alatiseks saatmata. Nüüdseks oma sisu osas ka tähtsuse kaotanud ma arvan, kui mitte minu, siis adressaadi jaoks. Kunagi mul oli veel üks saatmata kiri, tema ma saatsin lõpuks ära. Tema lugemine ei muutnud aga saaja jaoks enam suurt midagi. Kas see on kokkuvõttes üks ja seesama? Kas saatmata kirjad ongi saatmata sellepärast, et nad on kirjutatud vaid kirjutamise pärast? Soundtrack: The Cardigans - Communication

Maitea, minu meelest on hea, et inimesed kipuvad noorena idealistid olema ja illusioone looma. Kui seda poleks..see oleks sama, kui kevade tulekust mitte vaimustuda.

Mailitilt rotitud, huvitav mõelda. Inimesed (mõningate vähendustega) võetud msni listist(sest seal on vähemasti mingi nimekiri). ...Ingridile, siis mulle meenuvad esmalt tema lokid ...Triinule, siis meenuvad need vahetusjalanõud, mida ta kooliajal kandis ...Tiinale, siis meenub ta mulle köögis laua taga ristsõnu lahendavana ...Teelele, siis meenub ta matemaatikaülesannet lahendavana+see sall, mida ta kandis hiljuti ...Taunole, siis meenub kujutlusvõime ...Märdile, siis meenub ta naervana ...Mrele, siis meenub ta mind jõllitamas(mida ta ju tegelikult ei tee, onju?) ...Merilinile, siis meenub ta mulle jalgu siputavana ...Marile, siis meenub kõnnitee Püssis Kooli 16 maja ees ...Liisule, siis meenub, kuidas ta ütles, et mu prillid sobivad hästi koorivormiga ...Liisile, siis meenub, kuidas tal juuksed rinnale langevad(jep, seesama nali;) ...Laurale, siis meenub tema talvejope polaarne krae ...Kukele, siis meenub, kuidas ma ühika juures üle ta õla sinist taevalappi vaatasin ...Kristale, siis...

Keegi on lähedal, lähemal, kui ta ise teab, ja see, kes on kaugel, ei tea, et tegelikult on ka tema lähedal, vähemasti vahetevahel. Või on see ainult minu nägemus mingi? Aga see, kes on päriselt kaugel, on kõige lähemal, kuigi ma ei mõista mis mõttes. Ja see, kes tundus olevat üsna lähedal, näib nüüd piisavalt kauge, et ükskõiksus poleks liialt öeldud. Illusioone tekitab liigne mõtlemine vähese tundmise juures. Illusioonid - see on soovmõtlemine, nagu ikka selleks, et reaalsust mitte liiga tõsiselt võtta. Reality bites . Varastab südame. Varastab südame päriseks ära. Nii ta vähemasti väidab. See, kes on lähedal. Lähemal, kui ta ise teab. Soundtrack: Ultima Thule - Aed Südant kinkida pole mul südant... Joni Mitchell - If I had a heart If I had a heart I'd cry...

The Priss Deliberate Brutal Love Dreamer (DBLD) Mature. Responsible. Aristocratic. Excuse me. The Priss . Prisses are the smartest of all female types. You're highly perceptive, and confident in your judgements. You'd take brutal honesty over superficiality any time--your friends always know where they stand with you. You're completely unfake. Don't tell me that's not a word. You're also excellent at redirecting internal negative energy. These facts indicate people are often intimidated by you. They also fall for you, hard. You have a distant, composed allure that many find irresistible. If only more of them lived up to your standards. You were probably the last among your friends to have sex. And the first to pretend that you're pregnant. LOL. Though you're inclined to use sex as weapon, at least it's not as one of mass destruction. You're choosier than most about your partners. A supportive relationship is what you're really after. ...

Kass mis kass. You Are: 20% Dog, 80% Cat You are are almost exactly like a cat. You're intelligent, independent, and set on getting your way. And there's no way you're going to fetch a paper for anyone! Are You More Cat or Dog?

You Are A Vampire You have a real thirst for bliss, and you consider yourself a true hedonist. And you're not afraid to walk alone in life, if it means getting what you truly crave. You truly enjoy entrancing people. Not to mention the ensuing pleasures of the flesh. Your tastes have been called decadent and bizarre. You usually give in to your temptations, no matter how primal Your greatest power: Your flawless ability to seduce and charm Your greatest weakness: Human flesh You play well with: Werewolves What Kind of Monster Are You?

You Are An ISFJ The Nurturer You have a strong need to belong, and you are very loyal. A good listener, you excel at helping others in practical ways. In your spare time, you enjoy engaging your senses through art, cooking, and music. You find it easy to be devoted to one person, who you do special things for. In love, you express your emotions through actions. Taking care of someone is how you love them. And you do it well! At work, you do well in a structured environment. You complete tasks well and on time. You would make a good interior designer, chef, or child psychologist. How you see yourself: Competent, dependable, and detail oriented When other people don't get you, they see you as: Boring, dominant, and stuck in a rut What's Your Personality Type?

Äratajaks telefonikõne SEB Eesti Ühispangast. Uimase häälega tütarlaps tahtis teada, kas mul on aadress vahepeal muutunud. Asi aetud, ütles ta mulle tšau. Hirv. Mingi uus teenindusnõks? Olles eile ilmateadet vaadanud, mõtlesin, et täna välja ei lähegi, sest see on just täpselt teki all istumise ilm. Tõmbad ruloo eest ära ja vaatad, kuidas vihm sajab. Täna panin muide(seoses lehevaeste puudega) esimest korda tähele ühte rohelist maja meie vahetus naabruses. "Scrubs"'i 5,hooaeg õnnelikult lõpetatud, hakkas pea natuke liiga sumisema, mis on märk sellest, et värske õhu kätte oleks minna vaja. Läksin. Ja nüüd palve sulle, kottis pükstega poiss kaupsi juures ülekäigurajal. Kui sa lähed üle tee, siis mine sirgelt. Jah, ma saan aru, et sul on vaja Hansakeskusesse minna, aga sa ei pea sellepärast poole ülekäigu peal paremale kalduma hakkama. Sest nii astud sa enda selja taga kõndijale (antud juhul mulle) otse ette. Ja mida peab siis tegema see selja taga kõndija? Kõrvale astuda ei...

Sügisvalgusjooned Novembri keskpaiku, paaril ööl veab kellegi käsi taevasse jämedaid, värvilisi valgusjooni. Leoniidide tähesadu. Tohutu kiirusega liikuvad, tolmukübeme suurused osakesed põlevad Maa atmosfääri sattudes heleda jutiga ära. Paraku varjutavad novembris taevast sageli pilved ja tähesadu pole läbi nende näha. Aga kui laotus korrakski pilvede vahelt paotub, võib mustas taevakatlas sähvatada nii paks ja ilus tulejutt, et lausa hõiska. Juhani Püttsepp. 49.aastaaega.

Mulle meeldib see hilissügisene kellakeeramine, eriti kui selle ajal üleval olla. Vaatad näiteks arvuti kella, kuidas ta on 3 ja siis on jälle 3. Saad ühe tunni juurde. Tõenäoliselt kell 3 öösel sellega küll midagi asjalikku peale ei hakka, aga tähtis ongi see tunne, mis tekib(nagu Linklateri filmide puhul;). Ja loomulikult võetakse seesama tund kevadise kellakeeramisega ära, aga see on ju täiesti ebaoluline fafkt, onju? Päeva kala: Olles juuksed minut tagasi ära pesnud, törtsutasin tont teab mis põhjusel järgmise laadungi šampooni pudelist välja. Kuna head kraami on kahju raisku lasta, pesin veel. Ainult et kaks korda pestud juuksed pole tegelikult paremad. Päeva mõttetu fakt: Minu uus hambahari on roheline. Nimeks panen vist Grinch.

Nüüd ma näen kogu aeg seda nukunäoga tüdrukut. Mitte selles mõttes nukk nagu tavaliselt öeldakse, et armas ja nii, vaid selles mõttes et nukk ja mitte inimene. Vaatad ja mõtled, et mis mõttes ongi selline nina ja selline suu. Ei, ega ta ei ole kole ega midagi, lihtsalt tundub veidi ebamaine, nagu olekski plastmassist... *** Kahju, et nii palju olukordi läheb raisku, sest ei öelda õigel ajal õiget asja, kuigi teatakse, et mõlemad asjasse segatud seda mõtlevad. Ükskõik kas kaks võhivõõrast raamatuletti silmitsedes või vanad tuttavad voodiserval istudes. *** Päeva leid: 5 krooni ärapõletatava paberi kotist.

Mõnel inimesel on nii ilus hääl, eriti kui seda harva kuuled.

Schumanni Missa Sacra Kyrie-osa, mida praegu kooris laulame, on üks kõige täiuslikumalt kurbi asju, mida ma tükil ajal kuulnud olen. Saaks seda vaid kusagilt rottida...

Täna ma vaatasin teatrit. Volkonski lavastus "Jutt jumala õige". Tegelase "vanamees" osatäitja Ants Ander oli absoluutselt mees, kes tegi minu päeva. Mitte ainult oma rolli pärast, vaid ka sellepärast, milline ta ise oli. Selline, kellest saad aru, et ta ei ela harjumusest, vaid elab k a a s a. Päris näitleja, noh. Mis lavastusse puutub, siis teema oli selles, et vanamees pidas oma 98. sünnipäeva. Jumalaga (kolmas, nähtamatu tegelane). Aga nii kurb oli, et hakka nutma. Soe, aga kurb. Ja pärast oli kofeiinimürgituse tunne (kultuuritarbimise puhul väljendab see ilmselgelt elamust). Reklaamiks välja ka, aga täna oli viimane etendus.

Eile sattusin ühte kohta, kus kunagi varem polnud käinud. Ühte korterisse. Ja kui ma seal põrandal siis istusin, kargas pähe selline mõte, et see on jälle üks uus tegevuskoht.Nagu mingites seriaalides näiteks. Et on kellegi magamistuba, kellegi köök ja kellegi kabinet, kus tegelaste tegevust jälgitakse. Meil on Supikas ja Annekas ja Purde ja Raatuse ja muud. Ja kui mingite eesti seriaalide puhul tihti virisetakse, et tegevus läheb igavaks, sest tegevuspaikade arv on piiratud(nt seriaalitootjate majandusliku kitsikuse pärast), siis seriaalis "Meie elu" on võimalik kohti alati vajadusel juurde tekitada. Ilma otsese majandusliku mõjuta endale. Muud ei tahtnudki öelda.

Ja ta ilmutab ennast just siis, kui sul on teda kõige rohkem vaja.

Kui mõnda inimest olemas poleks, tuleks ta välja mõelda.

Sain täna teada, kes see Urve on, kelle pähe mulle pidevalt helistatakse. Liiga vara helistanud ja liiga kiiresti oma reklaamjuttu rääkinud neiu (kelle jutust ma suurt midagi aru ei saanud, kuigi olen kindel, et ta ei rääkinud sugugi võõrsõnadega, lihtsalt aeg oli selline) ütles salapärase tegelase perekonnanime. Haa! Kõikvõimas internet ütles, et tegemist on apteekriga Tartust, kelle telefoninumber on tõepoolest minu omaga ülimalt sarnane. Täitsa kahju on tegelikult. Ses mõttes, et mulle Urve pähe helistavad siis ju ainult need inimesed, kes helistamiseks numbri telefoni toksivad, tema sõbrad ja asjad võtavad telefonimälust õige numbri. Ma just pigem tahaks, et need viimased mulle helistaksid ja hakkaksid minu selgitusi ära ootamata mulle seletama, kuidas Ain ja Kaupo endid eile täis jõid. Või mingit muud sellist Urvele kindlasti arusaadavat lugu. Olles Urve privaatsust natuke rikkunud, oleks ehk paslik mainida täna vaadatud filmi "Teiste elu", mis muuhulgas ka privaatsusest...

Olles mingid asjad vaikselt omaette palju läbi mõelnud, tundub olevat mõttetu neid öelda. Leierdatud on. Miks ja kuhu kaob pilk?

See tuleb kuri jutt, nii et, kellel on liiga hea tuju, siis võib kohe kinni panna. Teemaks mitmesugused söögikohad Tartus. Esiteks Pierre. Olles sinna ükskord läinud pahaaimamatu sooviga Caesari salatit süüa, paistis, et nii mina kui minuga kaasas olnud isik oleme nähtamatuks muutunud. Istusime üsna köögiukse lähedal lauas, kus mitu teenindajat mitu korda meist mööda käis. Aga nad ju ei saanudki meid näha, me olime nähtamatud. Passisime siis natuke aega ja mõtlesime, kas peaks õnnelikud olema, et soojas ruumis ilma rahata istuda lastakse. Lõpuks enam ei viitsinud, tulime ära. Mõtlesin kurja postituse peale bloogis, aga ei teinud seda, liiga kiiresti rahunesin maha. Antud koht oli aga sportlikku huvi äratanud ja otsustasime seda uuesti külastada. Ka sedapuhku istusime kohas, kus mitu teenindajaneiut meist korduvalt mööda käis, muuhulgas tuues menüü inimestele, kes meist hiljem olid tulnud. Tundub, et olime ka nüüd mõnda aega nähtamatud. Kui passitud aeg hakkas lähenema veerandtunnile, t...

Lehepüüdmise lõbu Tuul kammib puude juukseid. Tõmbab nagu hiiglasuure juukseharjaga. Puud jäävad selle sugemisega kevadeni lehtedeta. Nüüd saab mängida lehepüüdmismängu. Tuleb joosta puude all ringi ja püüda õhus lauglevaid lehti. Kes värvilisema lehe pihku saab, on võidumees. Aga saab ka niisama, ilma võitmiseta mängida. Lehepüüdmismängus võib osavõtjaid olla väga palju, sest langevaid lehti on niikuinii tuhat korda rohkem. Juhani Püttsepp. 49 aastaaega.

Öös on teistmoodi lõhnad ja hääled. Öö võib tunduda tummana vaid distantsilt, lähemal vaatlemisel annab öö mitmeid elumärke. Me keskel on inimkaslasi, kes päeval võivad tunduda päris ontlikena, mõnikord isegi igavatena. Kuid neil hakkab sisimas surisema alles siis, kui viimanegi päikesekiir on kadunud. Nad hiilivad tänavaile, et jälgida silmanurgast teiste omasuguste sebimist, põlevate silmade ja tukslevate sõõrmetega. Neil on kombeks kassi kombel üksteist taga ajada - teha köietantsu katuseäärtel või traavida üle aedade. Ning kui nad üksteist kätte saavad, siis löövad kaisus nurru, nagu homset ei tulekski. Kuna linnasüdames võib öiste kasside rahumeelset kulgemist segada bravuurikate briti kukekarjade tolgendamine ja üldse igasugune lärmakas kontingent, siis hoiavad nad pigem kesklinna lähedastesse agulitesse: Kassisabasse, Kalamajja, Supilinna...Koerinimestele ei tasu seda kõike muidugi rääkida - nemad magavad siis ammu õndsalt. Kuid kassid teavad, millest jutt. Muusa, september 2007...

1. Kas sa said oma nime kellegi järgi? Kuulu järgi Kaisa Randpere järgi, kes oli tol ajal Eesti noorim poliitvang ja on nüüd minust mõni aasta vanem tütarlaps. 2. Millal viimati nutsid? Nutmine on suhteline 3. Kas sulle meeldib su käekiri? Väga meeldib 4. Mis on su lemmik lõunasöök? Võileib ja tee ilmselt. Aa, siin on lemmikut küsitud. Crepi kanasalat? 5. Kas sul on lapsi? Ei ole, aga ma arvan, et edasiminek on ka see, et ma nüüd juba arvan, et võiks kunagi olla. 6. Kui sa oleksid teine inimene, kas oleksid endaga sõber? Ilmselt mitte, sest minuga on natuke raske sõbraks saada, kuna ma ise ei lähe reeglina kellegagi rääkima. 7. Kas oled tihti sarkastiline? Mingi evil smile on mul küll. 8. Kas su kurgumandlid on eemaldatud? Ei, aga mu mu kurk ja mõlemad mandlid vaheldumisi on praegu ja tihti nii valusad, et ei tea kauaks neid veel jätkub. 9. Kas sooritaksid benji-hüppe? Mulle vist meeldib natuke teist sorti ekstreemsus. 10. Millised on su...

...ehk et nüüd on peale kino ka pulmas käidud. Valge kleit, jah-sõnad ja süldibänd kuuldud, tahaks tähelepanu juhtida hoopis sellele, et sügis on kõige parem pulmitamise aastaaeg. Ilus värviline, mis tol päeval reeglina domineeriva valgega sobib. Lisaks on nagunii oodatav, et sügisel vihma sajab, seega pole kellegi päev sellepärast rikutud. Suvel ootaksid kõik päikest ja vihm oleks tunduvalt suurem probleem. Ja lisaks, nagu teisedki ütlesid, pole vihm halb enne, vaid peseb just kõik halva maha. Mis puutub pulmades alati hästi näha olevatesse paaridesse, siis neid on erinevaid. Mõned on nii loogilised ja armsad koos, et sa tead, et nad jäävad. Mõned on pidevalt karvupidi koos, aga ka nende puhul tead, et nad jäävad. Jee või midagi selle peale. Muidu on kodus endiselt samad lõhnad : kombinaat, lahkuvad lehed ja ajalooõpetaja õunapuud. Viimased ripuvad muide ahvatlevalt üle aia, aga on õnneks nii punased, et jätavad hapu mulje;) Tulles Tartusse bussiga, mis sõidab alla kahe tunni, on võim...

Hästi vahva on kirja saada. Tavalist kirja muidugi eriti, aga kuna see praegusel ajal eriti vähetõenäoliseks on muutunud, siis ka e-kiri kõlbab. Kui on natuke pikem kiri, siis mulle meeldib teda mitu korda üle lugeda. Mitte mitu korda järjest lugeda, vaid näiteks päeval lugeda ja siis enne magamaminekut veelkord. Ilmselt kiri ei saa olla nii mitmekihiline kui film või raamat, aga siiski võib taaslugemisel uusi detaile märgata peaaegu alati. Nii et kui kellelgi on täna näiteks sünnipäev, siis soovin talle palju pikki kirju:) Tore on ka see, kui keegi tuleb sinu juurde ja lihtsalt ütleb tere. Ei peagi olema võhivõõras, täiesti vabalt võib üksteise olemasolust ka varem teadlik olla, nime ja muud täpsustavat teadmata. Koon kinnast. Halli ja kollasega. Samadest lõngadest salli harutasin üles (materjali saamise tarvis), ei meeldinud enam. Sallimood on muutlik;)

Kes oskab öelda mis tähtkuju see on, kus on kolm tähte diagonaalis paremalt vasakule. Vahtisin teda hoolega ja loomulikult jäi teelohus olnud porilomp jala ette. Imelik on see, et pärast tundus hoopis teine jalg märg. Soovkujutelm sellest, et tegelik märg jalg oleks kuiv, muutis näiliselt märjaks kuiva jala? Ja miks alati peab mingi suvaline jope ära rikkuma minu plaani kõndida läbi öise(sest päevane oleks märksa keerulisem) Tartu nägemata ühtegi inimest... Ja miks ma ennast süüdi tunnen asjade pärast, mida ma pole lubanud, et ma teen. Isegi mitte ainult süüdi, vaid ka lihtsalt halvasti, et need asjad on tegemata jäänud, sest tegelikult ma tahaksin neid teha.Isegi siis,kui pole olnud mingit kokkulepet. Aga see kisub eelmise postituse minu inimeste teemasse. Mõte ja soov ja siis tegematajätmine. Ja kas Tähtvere tänav ongi nüüd minu jaoks alati SEE tänav? Aga vähemalt kultuurilise eneseharimise valdkonnas on asjad korda läinud täna:)

Vahel mõtlen ikka selle peale kui hea on tunda mõningaid inimesi. Kuigi peaaegu alati on nii, et üks tähendab teisele rohkem kui teine esimesele, ei pea see tingimata veel halb olema. Kui vahel kimbutavast kibedast tundest üle olla, siis on see ju isegi päris loogiline. Keegi, kes on minust rohkem kui mõni aasta vanem, peabki pigem mulle mõju avaldama, vastupidi saaks ka, aga seda ilmselt kuigi tihti ei juhtu, ja loogiline ongi. Ühesõnaga kokkuvõttes tahan sedasama öelda mis alguses: mõne inimese puhul on lihtsalt hea teada, et sa teda tunned või oled tundnud ja hea on mõista seda mõju, ,mida ta sinu elule on avaldanud, isegi kui see alguses negatiivne tundub. Või siis on kedagi hea tunda kasvõi sellepärast, et saada teada, et sellised inimesed on ka päriselt olemas. Ja veel. Tõtt-öelda ma ei ole suurem sõprade järgi igatseja. Mitte kuidagi halvas mõttes, väga tore on nendega midagi teha ja külas käia kõik, aga omaette olles ma ei mõtle kuigi tihti selle peale, et küll olid ikka ajad ...

...ehk läbi Tähtvere Härma poole Niisiis hakkasin poole kuue paiku minema. Uksest välja astudes nägin maja juures seisva auto katusel istuvat kassi. Kui ta poleks olnud kass, ütleksin, et istus seal nagu padakonn, hästi tähtsa näoga. Mõtlesin korraks tuppa fotokat võtma minna, et kiisut pildile püüda, aga kuna kell polnud tegelikult pool kuus, vaid natuke rohkem, otsustasin seda mitte teha(pärast muidugi selgus, et oleks kolm korda jõudnud). Umbes kümme sammu edasi auto juurest on üks prügihunnik. Seal oli järgmine kass, selline hiiliva vanamehe näoga mustuke. Ja veel mõned sammud edasi oli taas üks kass- kõndis keset sõiduteed nagu milenki(on see sõna olemas ikka onju?). Marja ja Tähtvere nurgal oli koer, too passib seal pidevalt. Ühesõnaga tahan öelda, et üheski muus linnaosas pole nii palju loomi näha. Kui end treppidest(Tähtvere tn ja Laulupeo pst vahel) üles vinnasin, tuli vastu IP(teatrikriitik ja laulja sealt bändist, mida me kõik tagasi tahame), poeg kukil. Muheles. Muhelesin v...

Esmatutvus käsikirjade hunnikuga viib igihalja tõdemuseni: neil, kes oskavad kirjutada, ei ole, millest kirjutada, ja vastupidi - mõnele on elu toonud kätte ehedaid-eredaid seiklusi, ainult kirjapanemise oskust pole ei sündides kaasa antud ega koolis omandatud. Juhan Habicht. Muusa, mai 2007. Jäi kummitama.

Käimasoleva filmifestivaliga seoses on filmid vallutanud ka Truffe kirjanurga. The Movie Of Your Life Is An Indie Flick You do things your own way - and it's made for colorful times. Your life hasn't turned out how anyone expected, thank goodness! Your best movie matches: Clerks, Garden State, Napoleon Dynamite If Your Life Was a Movie, What Genre Would It Be? Your Famous Movie Kiss is from Spiderman "I have always been standing in your doorway. Isn't it about time somebody saved your life?" What Famous Movie Kiss Are You? Your Movie Buff Quotient: 14% When it comes to seeing great films, you're just getting started. Refer back to this quiz whenever you need some viewing suggestions. Are You a Movie Buff? Your Love Life is Like The Princess Bride "Since the invention of the kiss, there have only been five kisses that were rated the most passionate, the most pure. This one left them all behind." For you, love is like a fairy tale - albeit a fairly twi...

Pihlakailmed Septembrikuus küpsevad punased pihlamarjad. Mitte ainult imetlemiseks, vaid ka suhupistmiseks. Vanarahva tarkus ütleb, et kui pihlakad kasvatavad palju marju, tuleb vihmane sügis. Tähendab, vihmasel sügisel saab palju vitamiinirikkaid marju süüa. Kui mõrkja pihlakamarja katki hammustad, võib väga hapu ilme näole tulla. Pärast seda, kui esimesed öökülmad üle metsade jalutavad, muutuvad pihlamarjad ja sööjate näod veidi magusamaks. Juhani Püttsepp. 49 aastaaega.

Kuna ma koleda kofeiinimürgitusest tuleneva käte- ja südamevärina all kannatan, siis otsustasin sind veidi ära kasutada ja kätel klaviatuuril väriseda lasta. Ja südamel ehk selle jutu peale, mida nüüd siia kirjutama hakkan. Kui õnnestub muidugi. Ilma mingi erilise põhjuseta magasin täna umbes 12 tundi. Ja ärgates ei olnud enam sugugi üllatunud, et tuba külm on. Passisin siis jälle Merilini läpakaga teki all ja lugesin internetti(tegelikult on see isegi hea, nii saab minu tolmust vaevatud arvuti natuke puhata ja niisama tolmu koguda).Lugesin üht ja teist üllatavat inimeste kohta. Õue minnes nägin sedasama ilusat sügist, mis seal eilegi oli. Lisaks küsis üks onu teed(ei saanudki aru lõpuks mille juurde, ilmselt ikkagi ühikate) ja kiitis mu kampsunit, olla ilusate värvidega. Kui mõtlema hakata, siis on ta juba vähemalt väga mitmes inimene, kes selle kampsuni kohta positiivse märkuse teeb. Jee. Kuperjanovi kaltsud, mis muud. Ostsin poest Eesti Ekspressi, kus sees on koolide edetabel. See i...

Aehaehaeh kuidas mulle meeldib sügis, nii väga kohe noh! Ei tea, millest see märku annab, et iga aastaga aina rohkem meeldima hakkab. Vananemisest? Heh. Pigem ehk sellest, et sügis on tõesti Tartu aeg. Minu meelest sügis on kõige ilusam aastaaeg. Mitte selles mõttes ilus nagu suvi on ilus, et kõik kena ja nii, vaid ilus nii nagu ilu on ilus. Selles mõttes, millises ka kole saab olla ilus ja selles mõttes, mille puhul ei loeta sügise ilusaks küljeks ainult värvilisi lehti, vaid ka pori ja tuult ja vihma. Ja mingi eriti suur pruunivaimustus on : mõtted soojast pruunist teest soojade pruunide seintega kohvikus. Üldse mulle õudselt meeldib, kuidas külmade ilmadega suureneb soojade ruumide ja jookide tähtsus, ehk ka soojuse tähtsus üldiselt? Mida iganes selle all siis ka ei mõelda. Ja suured sallid, mis inimestele kaela ilmuvad, meeldivad ka. Kaisa, teki alt.

Disorder Rating Paranoid : Very High Schizoid : Moderate Schizotypal : High Antisocial : Low Borderline : Moderate Histrionic : High Narcissistic : Moderate Avoidant : Very High Dependent : High Obsessive-Compulsive : Moderate -- Personality Disorder Test -- -- Personality Disorder Information -- Paranoiaparanoiaparanoia

Vikerraadio öömuusika on nii hea. Jami tuli, Smilersit tuli ja lõpuks tuli Westlife ka ära. "If I let you go". Minu meelest on ikkagi armas, et tüdrukutel on poistebändide periood kusagil vanuses 12-13 (ja sealt edasi ka võib-olla). Kui see haiglaseks ei muutu ja on selline vaikne meeldimine, aga ikka nii, et kes on sinu lemmik bäkstriitboi ja kellesse sa salaja armunud oled.(Hm, mul vist nende hulgast polnudki kindlat lemmikut. Westlife'ist oli Kian;) Vaat, ja minu meelest ikkagi need tüdrukud on millestki ilma jäänud, kellel seda perioodi olnud pole. Lihtsalt tuleb mingil hetkel kogu see imalus ja võltsvalust krimpsus näod (muusikavideotes) endast läbi lasta. Siis on kasvõi pärast hea enda kohta parastavalt mõelda et kuidas ometi... But if I let you go I will never know what my life would be holding you close to me... Ja rohkem sõnu polegi vaja. Westlife räägib enda eest:D

Vist hakkan nüüd veidi heietama. Lihtsalt hoiatan ette onju. Kui mingi hetk tundus, et suvi oleks nagu väga lühike olnud (võttes endale julguse ta praegu lõppenuks lugeda. Aga see on pigem antud kirjutise iseloomust mitte minu soovist tulenev idee), tegin temast väikese kokkuvõtte. Väike kujunes suuremaks ja suvi kujunes pikemaks. Juuni tõi kõige armsama unise kassi ja kurbuse, mida endalegi ootamatult kuidagi väga tõeliselt tundsin, kolimise, esimese korra Emajões, öise Supilinna-rännaku ja kummalise jaanipäeva, ausad ülestunnistused ja nendega kaasnenud parema meeleolu, hunnikute kaupa "Seksi ja linna", tegelastega kohatist samastumist ja väljendite ülevõtmist ( Oh, come ON! ). Juulis oli laulupidu. Laulupidu on laulupidu, nagu varemgi öeldud, raske kommenteerida. Olles saanud külmkapi, sai asjad sinna halvaks minema panna, sest, olgem ausad, külmkapis hoides läheb asjadel kauem aega, et halvaks minna.Ühel õhtul naersin nii nagu vanasti-see on tegelikult hästi suur asi. Ja ...

Muutsin selle koha välimuse ehk veidi sügist meenutavamaks. Mitte meelega, ainult natuke mingeid meeli kasutades. Neid, mis ütlevad, et see pruun on väga hea, ilus ja magus. Nagu Truffe kohviku šokolaadijook (eriti seda ülemist serva ma mõtlen). Kes tolle joogi ära suudab juua, ilma et lõpuks magususe üledoosi ei saa...njah, ma ei tea, mis see inimene teha võiks. Mina tahtsin lihtsalt öelda, et mina ei suuda. Suure sääse püüdsin purki. Vedas tal, et ta suur oli, muidu oleks maha löönud. And when you're killed, you've lost a very important part of your life. Mingi näitleja lause. Brooke Shields vist. Tema ütles ainult, et tapjaks on suitsetamine mitte inimkäsi, mis sääsele äigab. Ei, kell on ikka liiga palju. Loskutov jookseb koos Keenia poistega.

Kindlasti on teil vannituba. Kindlasti on teie vannitoal põrand. Kindlasti te käite selle põranda peal aeg-ajalt. Üsna kindlasti on teie vannitoa põrandal mingi kate (selline, et ei peaks duši alt külmale põrandale astuma). Minge vaadake selle alla. Nägite? Ma ka nägin. Tänane lemmiktegevus on külmkapist võetud tomati lõikumine. Nii hea, kui külm tomatimahl käsi puudutab.

Vaevab ju küll vahel probleem, et kogu muusikamängijas olev muusika oleks nagu ära kuulatud. Allpool mõned moodused, kuidas värskendust leida. Shuffle play - kõige lihtsam, võib suhveldada lugusid, mis ajalootolmu all kusagil unises meediapleieri nurgas konutavad orkut - inimeste profiilidest võib mõndagi huvitavat leida(peale rea music on kaval jälgida ka rida books . Mnjah, kuigi ma ei saa aru, mis neil kõigil selle "Alkeemikuga" on.) last.fm - veel parem, määramata suured võimalused leida midagi kas moodsa raadio või jällegi profiilides nuhkimise kaudu. Minu kevadine vaimustatud Nouvelle Vague'i kuulamine on küll ühe sealse kasutaja pealt maha viksitud. kutsu külla keegi inimene, kellel on pülk või muu noodikäimar ja tunne huvi, mis masinas parajasti käiamas on, kindluse mõttes roti endale ära, võib osutuda heaks mine külla kellelegi inimesele, kes palju muusikat kuulab. Kui ta millegipärast ise mussi käima ei pane, tee vastav ettepanek. Varem või hiljem tuleb mingi ...

Homme saab laulupidu telekast vaadata. Sellega seoses meenus Postimehe intervjuu Eri Klasiga 3. juulil. Tükk sellest siin: Oskate seletada, mis seob lauljaid ja kuulajaid nii sügavalt looga «Ta lendab mesipuu poole»? Ei oskagi öelda. Kui laul läheb südamesse, siis imestad, miks. Heliloojad võivad olla juba ammu siit ilmast läinud, aga laul jääb igavesti laulupeo repertuaari, sest seda nõuavad lauljad ja see läheb südamesse. Mul oli liigutav tunne... Kui sa selle lauluga alustad, siis tunnetad, kuidas lainetab kogu lauljate meri, kes südamest tahab seda laulu laulda. Kui keegi ka oskab seletada, kuidas on nii, et ma pole kunagi kohanud ühtegi inimest, kellele see laul ei meeldiks ja kes seda laulda ei tahaks, siis olete lahkelt oodatud oma mõtteid kommentaaridesse jätma.

Vanasti oli usk. Kõik olid usklikud. Kes polnud usklik, oli ketser. Nii neid jaotatigi, rangelt kaheks. Praegu on võrdlemisi keerulisem ennast kellenagi määratleda. Kui küsitakse, kes ma olen, vastaksin tõenäoliselt et üliõpilane. Aga see pole ju mingi jääv staatus (välja arvatud muidugi mõnel üksikul väga väljapaistval juhul), seega peaks olema ka mingi muu võimalus ennast näha. Ma olen inimene oleks ju liiga üldine, ma olen tüdruk (naine, kui soovite) ei teeks asja oluliselt paremaks. Ennast elukutse kaudu defineerida oleks ka üks võimalus, aga kas see liialt pealiskaudne poleks. Võib-olla mitte, kui olla filosoof, aga kes on tänapäeval filosoof? Samas mis on viga ka ütlemisel, et ollakse lasteaiakasvataja või ettekandja. Polegi midagi, kui see ütleja jaoks peamine on. Aga kui elukutset olemaski pole, siis justkui ei mängi välja. Tegelikult on ju enesemääratlus neil päevil väga lihtsaks tehtud. On emod, gootid, miskid metalinimesed, rohelised, taimetoitlased, mõned nimetavad end sata...

Puhkus hernehirmutisele Pisut kurva kaabuga. Veidi kulunud ülikonnas. Kuuerinnataskus närtsinud takjanupp. Katkine püksipõlv parandatud tühja konservikarbiga. Jalgu vaid üks ja seegi puine. Kõigele lisaks kõhnavõitu. Hernehirmutis August. Augustikuus tuleb hernehirmutisel asuda eesliinile, kaitsta marjapõõsaid lindude ja kartulipõlde metssigade eest. Üks lõputu seismise ja passimise töö. Ehk vajab hernehirmutis pisut puhkust? Järsku soovib hernehirmutis minna herneid sööma? Kui mahti, heida õlgadele tema auväärne kuub, sea pähe Augusti kõikenäinud kaabu ja anna hernehirmutisele puhkust. Juhani Püttsepp. 49 aastaaega .

How am I feeling today? – Christina Aguilera, Lil Kim, Pink, Mya & Missy Elliot “Lady Marmelade” (miks mitte) Will I get far in life? – Siiri Sisask “Mis maa see on” (peaks see tähendama, et Eestist kaugemale ei jõua? no pole hullu) Where will I get married? – Noorkuu “Jõulukell”(et siis kirikus? jõulude aegu?) What’s my best friend’s theme song? – Queen” Bicycle song”(hmm, üllatavalt sobiv, vist) What is the story of my life? – Vennaskond “Mina”(väga hea, ainult kelle jaoks probleemitus ja väljapääs?) What was highschool like? – Jamiroquai “Butterfly”(just nii lihtne) How can I get ahead in life? – Amelie Poulain soundtrack“La Valse des Monstres”(tundub ilusarmashea) What is the best thing about me? – Olav Ehala “Kurva Pierrot’ laul”(parim osa on kurbus? Ilus kurbus?) What is today going to be like? – Tõnis Mägi “Koit” (paljutähenduslik…mis koidab ja kust?) What is in store for this week? – Agent M “Sokolaad” (kas saab ...

You have come to a place mute of all light, where the wind bellows as the sea does in a tempest. This is the realm where the lustful spend eternity. Here, sinners are blown around endlessly by the unforgiving winds of unquenchable desire as punishment for their transgressions. The infernal hurricane that never rests hurtles the spirits onward in its rapine, whirling them round, and smiting, it molests them. You have betrayed reason at the behest of your appetite for pleasure, and so here you are doomed to remain. Cleopatra and Helen of Troy are two that share in your fate. The Dante's Inferno Test has banished you to the Second Level of Hell! Here is how you matched up against all the levels: Level Score Purgatory (Repenting Believers) Very Low Level 1 - Limbo (Virtuous Non-Believers) Moderate Level 2 (Lustful) High Level 3 (Gluttonous) High Level 4 (Prodigal and Avaricious) Moderate Level 5 (Wrathful and Gloomy) Moderate Level 6 - The City of Dis (Heretics) High Level 7 (V...

Ma olen nagu mingid mehed...

Elades sama katuse all fotokaga... ...juhtub varem või hiljem kummalisi asju PS! Võimalikke uusi kaadreid tõotavad prillikandjad alati oodatud:)

Huvitav teema. Aga ma magasin vist natuke liiga kaua, et olla originaalne. Tolmu pühkimine on vastik. Ja nõustudes eelkõnelejaga on ta eriti vastik, kui mingid asjad on pühitava pinna peal. Ma pühin harva tolmu. Arvuti pealt pühin nüüd isegi tihemini kui varem, enne mul polnd neid spetsiaalseid kaltse, tähendab monitorist räägin. Mis arvutisse endasse(st sellesse kasti) puutub, siis too on pidevalt tolmune, nii seest kui väljast. Ma armastan mõelda, et sisemine tolm on ka põhjuseks, miks ta undab (lihtsalt et positiivselt mõelda, you know ). Teleka pealt tolmu pühkimine on eraldi väljakutse. Ei oska. Üldiselt ka ei oska ma eriti nii tolmu pühkida, et pärast tolmune poleks. Aga aknalaulalt meeldib. Ja mis prillidesse puutub, siis kui ma viitsin kaltsu kotist välja otsida, on prille puhastada jube hea, sest pärast on maailm palju ilusam. Tuleb taaskord nõustuda, et sanitaarruumide puhastamine ületab iga kell tolmu pühkimise. Tulemus on palju nähtavam. Ilus on vaadata, kuidas kraanid pära...

You are...Elliot A.K.A. "White...The Whitest" No one likes you. But that's just first impressions! Once people get beyond your initial...weirdness, they come to see you as a pretty cool person who genuinely tries, over and over if need be, to succeed in everything -- work, relationships, and life in general. All you need to do is relax a little, build up a little self-confidence, and maybe figure out what to do with that hair in your face. http://scrubs.mopnt.com/fun/personality/ Mingi teise tegin ka, aga sealt sain, et olen nagu Ted, kes on vist see juriidilisi asju ajav mees. Kardab kogu aeg, et keegi haigla kohtusse kaebab ja öösiti teeb liftis oma "poistebändiga" proovi. See oleks ju liig eksole;) Aa, ma olen ka nüüd pulmas käinud;)

Hommikust saati voorisid vahelduva eduga akna tagant mööda abiellujad. Mis seal ikka, palju õnne. Statistika ei räägi küll abiellujate kasuks, aga mis temast. Kaubamajas on SAH. Läksin ka kaema. 3. korrus : kaks tibi (üks ultramoodsa mustaks võõbatud lakaga) musitasid. Või noh, mis musitasid, keeled olid ikka rämedalt mängus. Tegid ära, siis vaatasid ümberringi selliste nägudega et noh-möödujad-olge-nüüd-šokeeritud. Vat ei olnud, kivinäoga kõndisin mööda. Lesbindus moeasjaks! 1.korrus : noor perekond, lätlased. Kust ma tean? Sellepärast, et nende suhtlemismaneer ei jätnud mulle muud valikut kui teada saada. Noormees ja sikk hõikusid üle poe üksteisele arusaamatuid lätikeelseid lauseid nimelt. Lisainfona see, et tütarlapse nimi oli Ieva ja nende laps Agneta. 0-korrus : keskealine abielupaar, väga korraliku väljanägemisesega. Purjus. Seisid nurga juures, kus ananassikonservi soodustus oli ja arutlesid lõbusal toonil. Mitte et korralikud inimesed purjus olla ei tohiks, aga imelik kohe oli...

Paigal olla ei saa, sest tahaks liigutada. Liigutada ei saa, sest energiat on hirmus palju ja nii võib end hingetuks tõmmelda(pooleldi proovitud). Lisaks hingamisraskused ja sellest tulenev pidev "haigutamine", et korralikult välja hingata. Tahaks hästi palju teha, aga ühelegi tegevusele keskenduda ei saa, sest tundub, et tuleb kohe järgmise asja juurde joosta. Süüa ka ei saa, sest aeglaselt süüa olukord ei võimalda ja ahmides hakkab kõht valutama. Ja käed värisevad. soundtrack: Claire's Birthday - All the luck in the world Blur - Chemical world

Teede värvid Kui juulis tuleb tahtmine teed juua, pole küll vaja poodi minna. Rikkalik teede sortiment lõhnab õues ja õue taga niidul. Taimeteed leevendavad tõbesid ja sobivad ka niisama juua.Teeõhtut veeta. Teed auravad kruusides. Punakas naistepuna. Rohekas pune. Kollakas angervaks. Kuuseokkaroheline nõges ja hapukurgiroheline mustsõstar. Täiesti läbipaistev piparmünt. Raudrohuroheline raudrohi. Südasuve aroom ning lisaks igal oma kordumatu maitse. Juhani Püttsepp. 49 aastaaega.

Ilmselt on normaalne, et inimesed laulupeomuljetest räägivad. Aga mina nagu ei oska. Laulupidu on laulupidu. Üsna ühesugune alati ja see ei tee teda halvemaks, peabki olema ühesugune. See, et mitmed laulud on erinevad kui mõnel teisel laulupeol, ei tee teda erinevaks, sest need laulud, mis on samad, teevad ta samasuguseks. Jee noh. Polegi midagi öelda. Peab siis alati midagi ütlema? Artur Alliksaar on suhteliselt geniaalne, seda võib küll öelda. Ja see, et vihma ei sadanud, on ju ainult hea. Ja mingi märk on alati olemas, mis tuletab meelde, et võõras linn ei päästa sind oma mõtete eest.

Kui tõenäoline on, et saan, mida tahan? Kui tõenäoline on, et tahan seda, mida ei saa? Kui tõenäoline on, et keegi tahab sama mida mina? Kui tõenäoline on, et sama asja tahtes mõlemal inimesel seda saada õnnestub? Kui tõenäoline on tahetava ja saadava asjaga koos saada ka midagi, mida ei soovitud? Kui tõenäoline on, et mittesoovitud asi soovitu üle domineerima hakkab? Kui tõenäoline on ühe soovi üleminek teiseks? Kui tõenäoline on, et eelneval juhul on uue soovi näol tegemist ainult vana sooviga uues kuues? Kui tõenäoline on soovida kogu aeg peamiselt ühte ja sama asja? Kui tõenäoline on, et see soov täitub? ehk Kui tõenäoline on näha langevat tähte? 50:50?

...autojuht, kes sa Raatuse tänaval minust mööda sõitsid. Sa oled nõme. Ma ei usu eales, et sul oli nii kiire, et pidid nii suure kiirusega sõitma ja mind täiesti märjaks pritsima. Ei, ma saan aru küll, roheline tuli oli ja puha. Kui selle alt läbi ei jõua, siis tuleb ju tõesti tunde oodata, enne kui uuesti roheline tuleb. Ja ära tulle mulle rääkima, et aeglasemalt sõitmine oleks liiklust takistanud. See, kui sa mu täis pritsid, takistab MINU liiklemist. Sest enne edasiminekut pean ma natuke vanduma ja püüdma enda välimust jälle inimesesarnaseks muuta. Ja selleks hetkeks, kui MINA valgusfoorini jõuan on seal punane tuli ja MINA pean vahtima seal, kuni ta jälle roheliseks läheb. Erinevalt sinust ma ka tegin seda ja SEE ei rikkunud mu tuju, SINA rikkusid. Täna õnne, et sa nii kiiresti sõitsid ja ma su koleda salatirohelise auto numbrit vaadata ei jõudnud. Meil poleks olnud meeldiv tutvuda. Ja anna andeks, et närvi läksin, SINA oled kindlasti väga meeldiv ja rahulik inimene ega lähe endas...

Eile hommikul enne väljaminekut ragistan ukseluku kallal, lootes teda ehk siis pärast kuidagi paremini kinni saada. Ühtäkki tuleb tagauksest sisse kõrvalt naabrimees lapsega, ütleb tere ja läheb tuppa. Varsti tuleb jälle välja ja läheb õue, tuleb tagasi, küsib kas meil ka pole elekrit. Ma ütlen, et pole jah. Küsib siis, et kas lukk katki või. Ma vastan, et mingi jama jah nagu temaga. Läheb siis mees jälle korra kuhugi ära, tuleb tagasi ja küsib, kas ehk on abi vaja, väljendades mõtet, et muidu me ei saagi välja minna. Mina vastu, et oleks väga tore. Siis toob onu kohale oma suuuuure tööriistakohvri, lammutab luku laiali, paneb kokku tagasi ja wohoo töötabki teine jälle. Vaat sellised heanaaberlikud suhted meil siin. Mis ühte ülemisse elanikku puutub, siis tema on jalgpallur. Pikk selline...Mõnikord kohe veab. Sest eks meile lühinägelikele ole ka mõnikord silmapuhkust vaja. Lõpetuseks tuleb mainida, et LA oli eile purjus. Ma veidi ootasin huumorinurka, kus ta oigama hakkaks, et tal nii ...

Mõtlesin, et oleks paslik rääkida oma elukohavahetusest. Supilinlaseks olen saanud mõnede heade inimeste abiga. Uus olevik on tolmavad teed ja sellise kõlisemisega konnatiik, et lähedale minnes tundub, nagu läheks ta kohe lõhki. Lisaks nagisevad puupõrandad(endiste naksuvate lampide asemel) ja normaalne temperatuur(endise saunaka asemel). Nüüd on tuba russki browni (väljendi autoriks JB) mööblit täis ja ma poleks arvanud, et telekalaua rohelised jalad mind nõnda häirida võivad.Ära värvida! Vähemalt on mul lai voodi, magamistšilli tahab keegi?(ausalt ei mõtle midagi nilbet) Lõpetuseks lukudraama, mis sisaldas mõne hetke toas kinni olemist. To be continued...

Kohukeste teema on viimasel ajal väga polpulaarne. Kohukesed kui seestpoolt blondid inimesed. Miks aga ei räägi keegi, et see või see inimene on hingelt punapea? Mina näen järjekindlalt linna peal ühte tüdrukut, kes on täiesti heleblondide juustega, aga olen sellegipoolest täiesti kindel, et temas on varjul punapea. See ei tule sellest, et ta prilliraamid punased on ega ka sellest, et ta aeg-ajalt punast seelikut kannab. See tuleb peamiselt tema näoilmest, täpsemalt tema näojoontest, mis selle ilme kujundavad. Ta on nagu kitsas ja kõrgeletõusev tuleleek. Kindel punapea. Ja ometi ei kujuta ma teda iialgi punaste juustega ette. Pole aimugi, kes see tüdruk on.

...ma lähen iga päev lootusetult hilja magama, ootan ma seda, sest siis saab mõelda neid mõtteid, mida silmi kinni pannes mõeldakse. Isegi kui see on jälle see vana laul ja see vana mõte. Ja siis me taevani tõstame tahtmised, ära jätame ärajätmised...

Vikerkaare ehitus Pärast sadu vikerkaar. Muudab hetked kauniks ja kaob. Taevaisa seatud seitsmevärviline tähis lepingust tema ja inimese vahel. Tõendusmärk selle kohta, et vihmasadu ei saa kunagi kõikehävitavaks uputuseks. Punane, oranž, kollane, rohekaskollane, roheline, sinine, violett. Juunikuu pakub lahkelt kõiki seitset kaaretooni. Vaja ainult need üles leida. Juhani Püttsepp. 49 aastaaega.

Asjade seis on selline, et mul on homme arvestus ja kõik on õppimata. Absoluutselt igasugune huvi puudub. Oleks üsnagi sümboolne läbi kukkuda.Ikkagi viimane. Aga siiski, selle (öököököök) koleigavusega kaks korda tegeleda...iik. Unes nägin koorilaagrit. Kooris käisid sellised inimesed, kes seal muidu ei käi. Juhtusid asjad, mis seal tavaliselt ei juhtu. Minuga. See oli hea. Peaaegu nagu päris. Lõpp oli loomulikult lahtine, sest ärkasin mitte millegi peale üles. Siiski selle unenäo pärast võib endale kella 11ni magamise andeks anda. Hakkasin mõtlema inimestele, kes kõige enam mu unenägudes käinud on või keda ma sealt kõige rohkem mäletan. Viimasel ajal on absoluutne rekord inimese käes, kes esineb enam-vähem igas mu unenäos. Müstiline või midagi. Samas, reeglina on need unenäod kenad ja head, nii et las olla. Õnneks on olemas inimene, kes suudab minus (olgu siis kasvõi ainult mõneks tunniks) tekitada tunde, et ka mina võin asjadega hakkama saada( sellistega, tähendab, mida ma muidu ise ...

Ma olen maniakk. Maniakk on ju see, kellel maaniad on. Tjah. Natuke kohe kahju nagu isegi. Kena noor elu ja nüüd siis sedasi. Tahaks diskole minna. Umbes aasta 1997 võiks olla. Tahaks tantsida selle koleda muusika järgi. Või ennast raputada, nagu üks ütles. Jah, seesama, kes ka Harry Jänesest ja Maaja Kallastist rääkis. Harry Jänese "Hambaharja lugudes" oli Kaisa peategelaseks. Kuni keegi minust laulu/luuletust/raamatut ei kirjuta või mulle teaduslikku teooriat ei pühenda, tuleb sellega läbi ajada. Tegelikult kõlbaks 2007.aasta ka. Diskoks. Tantsupeoks. Lihtsalt peoks. Olenguks. Loenguks võiks ka. (Minu meelest Rootsi ajalugu oli nii huvitav) soundtrack: Alanis Morissette - That I would be good