Otse põhisisu juurde

Suvi

Vist hakkan nüüd veidi heietama. Lihtsalt hoiatan ette onju.
Kui mingi hetk tundus, et suvi oleks nagu väga lühike olnud (võttes endale julguse ta praegu lõppenuks lugeda. Aga see on pigem antud kirjutise iseloomust mitte minu soovist tulenev idee), tegin temast väikese kokkuvõtte. Väike kujunes suuremaks ja suvi kujunes pikemaks.

Juuni tõi kõige armsama unise kassi ja kurbuse, mida endalegi ootamatult kuidagi väga tõeliselt tundsin, kolimise, esimese korra Emajões, öise Supilinna-rännaku ja kummalise jaanipäeva, ausad ülestunnistused ja nendega kaasnenud parema meeleolu, hunnikute kaupa "Seksi ja linna", tegelastega kohatist samastumist ja väljendite ülevõtmist (Oh, come ON!).

Juulis oli laulupidu. Laulupidu on laulupidu, nagu varemgi öeldud, raske kommenteerida. Olles saanud külmkapi, sai asjad sinna halvaks minema panna, sest, olgem ausad, külmkapis hoides läheb asjadel kauem aega, et halvaks minna.Ühel õhtul naersin nii nagu vanasti-see on tegelikult hästi suur asi. Ja Haapsalus käisin esimest korda elus. Just täna otsustasin, et mul võiks seal vanaema elada, nii hea oleks talle külla minna. Suurde külla. Haapsalu lihtsalt on suveromantikat soodustav koht.

Augustis tegin suurt kunsti, mnjah, täna panin oma surematud teosed just sahtlisse ära. Korraks tagasi Haapsalus olles tegin teoks oma elu parima ujumaskäigu : öine Paralepa rand, loojunud päikese kerge kuma ja selle peegeldus vee peal, peegelsile lainetus ja mina üksi vees.Vuahh. Tunne, et sa räägid üsna tuttava inimesega PÄRISELT alles ...(ühe käe sõrmedelt mõni arv) korda, on sama oluline kui tunne, et võid mõne veidi vähem tuttava inimesega kunagi PÄRISELT rääkida. Lisaks veel mõistmine, et ehk suudakski päris oma lapsega kogu aeg tegeleda ja ei jooksekski toast minema, kui ta nutma hakkab, ning üks kummaline vein, mille mõju kestis liiga kaua.

PÄRISELT oli kontsert, kus esinesid Tõnis Mägi, Kärt Johanson ja InBoil. Genialistide Klubis. Üks eriti päriselt olnud kontsert. Koht oli selline ja aeg oli selline ja ise olin ka tol ajal selline. Ühesõnaga. Kui midagi päriselt võtta, siis ta ongi päriselt.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Anthony Horowitz "Minu harakamõrvad"

  Anthony Horowitzi tean ju juba mõnda aega. Mitu korda olen telekas sattunud selle saate peale, kus temaga vestlus oli (festivalil HeadRead ilmselt?). Ja siis need briti krimisarjad, mida ta kirjutab. Mitte et ma neid vaadanud oleks. "Midsomeri mõrvade" osas on minu kontol jätkuvalt 1 otsast lõpuni vaadatud episood + ehk mõniteist natuke vaadatut.  "Minu harakamõrvad" räägib loo keeletoimetaja Sue Ryelandist, kes hakkab toimetama/lugema menuka krimiraamatute seeria järjekordset osa ja leiab ühel hetkel, et loetaval on täitsa seos tema enda eluga.  Niisiis siin on raamat raamatus - on nii Sue päriselu kui raamat, mida ta loeb. Reeglina mulle eriti raamat raamatus ei istu, aga siin oli täitsa okei, sest suurema osa loetavast raamatust luges Sue korraga läbi. Polnud pärismaailmaga vaheldumisi jutustamist. See raamat, mida Sue luges, oli niuke täitsa klassikaline briti mõrvalugu, Horowitzil ilmselt meelega sellisena kirjutatud.  See, kas Sue on tegelikult peategelane, ...

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...