Otse põhisisu juurde

Havi käsul, Liisu palvel

Huvitav teema. Aga ma magasin vist natuke liiga kaua, et olla originaalne.
  • Tolmu pühkimine on vastik. Ja nõustudes eelkõnelejaga on ta eriti vastik, kui mingid asjad on pühitava pinna peal. Ma pühin harva tolmu. Arvuti pealt pühin nüüd isegi tihemini kui varem, enne mul polnd neid spetsiaalseid kaltse, tähendab monitorist räägin. Mis arvutisse endasse(st sellesse kasti) puutub, siis too on pidevalt tolmune, nii seest kui väljast. Ma armastan mõelda, et sisemine tolm on ka põhjuseks, miks ta undab (lihtsalt et positiivselt mõelda, you know). Teleka pealt tolmu pühkimine on eraldi väljakutse. Ei oska. Üldiselt ka ei oska ma eriti nii tolmu pühkida, et pärast tolmune poleks. Aga aknalaulalt meeldib. Ja mis prillidesse puutub, siis kui ma viitsin kaltsu kotist välja otsida, on prille puhastada jube hea, sest pärast on maailm palju ilusam.
  • Tuleb taaskord nõustuda, et sanitaarruumide puhastamine ületab iga kell tolmu pühkimise. Tulemus on palju nähtavam. Ilus on vaadata, kuidas kraanid pärast hõbedaselt läigivad (ja käed kuivavad, sest mul polnud jälle meeles kindaid kätte panna. Aga ei jõua ju, kui tuleb hoog peale, siis tuleb).
  • Nõude pesemine on tore. Sellegipoolest on mul praegu nii mõndagi kraanikausis. Sest eriti lahe on pesta siis, kui on suur hunnik ja näed, kuidas see järk-järgult väiksemaks muutub.(Kõlab nagu vabandus mitte nõusid pesta onju?)
  • Nõude kuivatamine on vastik. Üldse ei meeldi kohe. Käterätik läheb kiiresti liiga märjaks ja püüd sihkese nartsuga midagi päris kuivaks saada on üsna suurt vastupidamist nõudev.
  • Süüa teha mulle aeg-ajalt meeldib. Näiteks ükspäev. Tekkis isegi tunne, et minust võiks asjaolude kokkulangemise puhul kodukana saada. Siiski on mõningad kiiksud: rohkem kui ühele inimesele putru teha ei oska, võõra panni peal pannkookide tegemine on natuke sabinasseajav ja noh..suuremat osa toite teha ei oska. Küpsetatud kookide arv : 2 (ma arvan). Aga kooki ma muidu tahan juba mitu aega teha, nüüd on ju ahi ja puha.
  • Pesu pesta ei meeldi. Sorteerida see-eest meeldib : kindlasti pessu, võib ka järgmine kord, musta pesu kotti tagasi... Ära korjata meeldib ka, nii hasarti tekitav on, et millised on juba ära kuivanud.
  • Triikida meeldib vahetevahel. Näiteks siis, kui on suur hunnik kortsus asju. Hea vaadata, kuidas sirgendatud pesu hunnik kasvab.
  • Mitmesuguseid asju meeldib teha öösiti. Kõige tihemini koristada ja pesu pesta. Üldiselt meeldib ka öö rohkem kui päev. Aga ma pole kindel, kas see praegu teemasse läks.
  • Riidekappi mul pole. Seega asuvad riided kohvrites ja kottides. Pluusid, püksid ja kampsunid, kleidid ja seelikud. Sorteeritud see tähendab. Kui sassi lähevad(ja juba lähevadki), peavad enne põhjalikult minema, kui ma uuesti ära korrastan.
  • Kartulikrõpsudega sama suhe mis Liisul. Lähemalt ei kommenteeriks.
  • Kui päike paistab või on muidu tavaline ilm, võib ruloo terve päeva akna ees passida. Kui vihma sajab, tõmban kohe ära.
  • plaadid on jagatud nelja hunnikusse: DVD-d, CD-d, CD-d(ühes hunnikus oleks neid lihtsalt liiga palju), CD-d piltide, programmide ja muu säärasega.Sassi ei aja.
  • Eriti koledat süütunnet tekitab, kui tolm koguneb pildile, kus ma kellegagi koos peal olen. Nagu mind ei kotiks see inimene.Aga see on ju lihtsalt tolm...
  • Kinniste juustega reeglina väljas ei käi. Kui nad just patsides pole. Või kui ma just ei lähe prügi välja viima. Viimast mulle meeldib siin teha.Ühikas ei meeldinud. Suured vahemaad, you know.

Kommentaarid

  1. hõõ, su positiivse mõtlemise toetuseks, arvuti undab jah sellepärast, et ta seest tolmune on. mu oma tegi suht traktori häält. a eile viisime tolmupuhastusse ja nüüd on vait nigu inglike. võinoh, mitte päris nii vait. aga umbes väga palju vaiksem kui enne :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...