Jätk

Eile hommikul enne väljaminekut ragistan ukseluku kallal, lootes teda ehk siis pärast kuidagi paremini kinni saada. Ühtäkki tuleb tagauksest sisse kõrvalt naabrimees lapsega, ütleb tere ja läheb tuppa. Varsti tuleb jälle välja ja läheb õue, tuleb tagasi, küsib kas meil ka pole elekrit. Ma ütlen, et pole jah. Küsib siis, et kas lukk katki või. Ma vastan, et mingi jama jah nagu temaga. Läheb siis mees jälle korra kuhugi ära, tuleb tagasi ja küsib, kas ehk on abi vaja, väljendades mõtet, et muidu me ei saagi välja minna. Mina vastu, et oleks väga tore. Siis toob onu kohale oma suuuuure tööriistakohvri, lammutab luku laiali, paneb kokku tagasi ja wohoo töötabki teine jälle. Vaat sellised heanaaberlikud suhted meil siin.
Mis ühte ülemisse elanikku puutub, siis tema on jalgpallur. Pikk selline...Mõnikord kohe veab. Sest eks meile lühinägelikele ole ka mõnikord silmapuhkust vaja.
Lõpetuseks tuleb mainida, et LA oli eile purjus. Ma veidi ootasin huumorinurka, kus ta oigama hakkaks, et tal nii halb on, aga paistab, et tema vintske rotisüda pidas sedapuhku vastu. Tubli on.