Otse põhisisu juurde

Koorikõnd

...ehk läbi Tähtvere Härma poole

Niisiis hakkasin poole kuue paiku minema. Uksest välja astudes nägin maja juures seisva auto katusel istuvat kassi. Kui ta poleks olnud kass, ütleksin, et istus seal nagu padakonn, hästi tähtsa näoga. Mõtlesin korraks tuppa fotokat võtma minna, et kiisut pildile püüda, aga kuna kell polnud tegelikult pool kuus, vaid natuke rohkem, otsustasin seda mitte teha(pärast muidugi selgus, et oleks kolm korda jõudnud).
Umbes kümme sammu edasi auto juurest on üks prügihunnik. Seal oli järgmine kass, selline hiiliva vanamehe näoga mustuke. Ja veel mõned sammud edasi oli taas üks kass- kõndis keset sõiduteed nagu milenki(on see sõna olemas ikka onju?). Marja ja Tähtvere nurgal oli koer, too passib seal pidevalt. Ühesõnaga tahan öelda, et üheski muus linnaosas pole nii palju loomi näha.
Kui end treppidest(Tähtvere tn ja Laulupeo pst vahel) üles vinnasin, tuli vastu IP(teatrikriitik ja laulja sealt bändist, mida me kõik tagasi tahame), poeg kukil. Muheles. Muhelesin vastu.
Hurda tänaval oli üks hästi punane pihlakas, suur osa marju juba maha kukkunud ja pudruks tallatud. Ka vist omamoodi lahkumise ilu. Nagu ploomipuugi, mille küljes oli täpselt kaks ploomi.
Täna ma sain esimest korda aru, miks Tamme pst nimi on Tamme puiestee. Seal on tammed!
K.A. Hermanni tänaval kasvab kibuvits. Kannab vilja ka. Ma ei tea, kas olengi varem niimoodi näinud kibuvitsa. Mul on vist tema suhtes mingi eelarvamus olnud, et mingi naiste tee umbes, emakale hea ja misiganes. Ei tea kas on ka tegelikult..just täna jõin mingit.
Paar aastat tagasi umbes sel ajal ma otsustasin, et nüüd olen õnnelik. Ega see päris nii ei käi ju, aga täna otsustasin jälle.

Kommentaarid

  1. ÕSis seda sõna küll ei ole, aga vabalt Tiiu pläkk.
    Ja kibuvits on muuhulgas kõige suurema C-vitamiinisisaldusega taim Eestimaa pinnal, kisagu astelpajujüngrid, mis tahavad :)
    Ja Annelinnas on ka vÄHEMALT sama palju kasse (H)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938) Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid.  Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V. Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel. 1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander. Pulmapilt (peale vajut...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...