Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...
see pilt, kus sa laura prillidega oled, seal sa näed mingi ameerika filminäitleja moodi välja muuseas :)
VastaKustutaon ikka laura prillid need lillad ju?
On jah Laura omad, neid on hea nihverdada;)
VastaKustutaA sa mõtled mingit konkreetset näitlejat või üldiselt?
mingit konkreetset, aga kahjuks ei tule meelde, keda :(
VastaKustutaTuvastades ühelt pildilt omadeks loetavad prillid, tuleb kurbusega tõdeda, et need eksemplarid viibivad juba mõnda aega laserkeevituses ja miii on prillitu. :S
VastaKustutaBack to the previous topic: Aga me tegime Artoga täna homseks küpsisetordi. Ikkagi seitse ju tuleb. Ja seitse on peal ka. :) :) :)
see kuke prillidega pilt on nii nups!
VastaKustuta