Täna ma vaatasin teatrit. Volkonski lavastus "Jutt jumala õige". Tegelase "vanamees" osatäitja Ants Ander oli absoluutselt mees, kes tegi minu päeva. Mitte ainult oma rolli pärast, vaid ka sellepärast, milline ta ise oli. Selline, kellest saad aru, et ta ei ela harjumusest, vaid elab k a a s a. Päris näitleja, noh.
Mis lavastusse puutub, siis teema oli selles, et vanamees pidas oma 98. sünnipäeva. Jumalaga (kolmas, nähtamatu tegelane). Aga nii kurb oli, et hakka nutma. Soe, aga kurb. Ja pärast oli kofeiinimürgituse tunne (kultuuritarbimise puhul väljendab see ilmselgelt elamust). Reklaamiks välja ka, aga täna oli viimane etendus.
Mis lavastusse puutub, siis teema oli selles, et vanamees pidas oma 98. sünnipäeva. Jumalaga (kolmas, nähtamatu tegelane). Aga nii kurb oli, et hakka nutma. Soe, aga kurb. Ja pärast oli kofeiinimürgituse tunne (kultuuritarbimise puhul väljendab see ilmselgelt elamust). Reklaamiks välja ka, aga täna oli viimane etendus.
Kommentaarid