Otse põhisisu juurde

Rotitud ja hästi sobiv # 2

1. Kas sa said oma nime kellegi järgi?
Kuulu järgi Kaisa Randpere järgi, kes oli tol ajal Eesti noorim poliitvang ja on nüüd minust mõni aasta vanem tütarlaps.

2. Millal viimati nutsid?
Nutmine on suhteline

3. Kas sulle meeldib su käekiri?
Väga meeldib

4. Mis on su lemmik lõunasöök?
Võileib ja tee ilmselt. Aa, siin on lemmikut küsitud. Crepi kanasalat?

5. Kas sul on lapsi?
Ei ole, aga ma arvan, et edasiminek on ka see, et ma nüüd juba arvan, et võiks kunagi olla.

6. Kui sa oleksid teine inimene, kas oleksid endaga sõber?
Ilmselt mitte, sest minuga on natuke raske sõbraks saada, kuna ma ise ei lähe reeglina kellegagi rääkima.

7. Kas oled tihti sarkastiline?
Mingi evil smile on mul küll.

8. Kas su kurgumandlid on eemaldatud?
Ei, aga mu mu kurk ja mõlemad mandlid vaheldumisi on praegu ja tihti nii valusad, et ei tea kauaks neid veel jätkub.

9. Kas sooritaksid benji-hüppe?
Mulle vist meeldib natuke teist sorti ekstreemsus.

10. Millised on su lemmikmaisihelbed?
Mingid nisu omad mesilase pildiga hoopis.

11. Kas seod paelad lahti, kui jalatsid ära võtad?
Mul on ainult ühed paeltega jalatsid ja need on nii seatud, et ei pea midagi siduma.

12. Kas pead end tugevaks?
Ei.

13. Milline on su lemmikjäätis?
Limpa peojäätis praegu.

14. Mida märkad inimese juures esimesena?

Oleneb kui pikk ta on. Või kas ma näen teda esimest korda istuva või seisvana. Aga silmi ilmselt(eriti halle endiselt).

15. Roosa või punane?
Punane. Peaaegu iga punane on ilus.

16. Mis sulle enda juures kõige vähem meeldib?
Tahtejõu küsimus näiteks on mõneti keeruline.

17. Mida igatsed kõige rohkem?
Seda, kuidas ma vanasti naersin. Hingetuks.

18. Kas loodad, et keegi selle ankeedi küsimustele enda blogis vastab?
Oma valik, aga loen huviga, kui keegi vastab.

19. Mis värvi pükse ja sokke hetkel kannad?
Tuleb tunnistada, et ei pükse ega sokke mul hetkel jalas pole.

20. Mida viimati sõid?
Torti. Marjadega. Kuke pool.

21. Mida hetkel kuulad?
Arvuti ventilaator hakkas just tööle. Ja kätt liigutasin nii et kont ragises.

22. Kui oleksid rasvakriit, siis mis oleks sinu värv?
Aga mul ju on rasvakriidid ja värviraamat, nii et kes tahab, võib värvima tulla:) Ma arvan ma oleks oranž. Mitte selle värvi enda pärast, vaid sellepärast, et ta on kollase ja punase vahepealne. Võib-olla oleks tumepunane ka.

23. Lemmiklõhn?
See, mis ühe tuttava isiku toas hõljub. Lillede puhul sirel, nartsiss ja maikelluke. Mis moodsatesse parfüümidesse puutub, siis Elizabeth Ardeni see mingi Green Tea asi.

24. Kellega telefonis viimati rääkisid?
Meriliniga.

25. Parim spordiala, mida telekast jälgida?
Kergejõustik, suusatamine, korvpall, jalgpall. Mida vaja, saab vaadatud üldiselt.

26. Su juuksevärv?
Hea küsimus. Järgmine võiks olla silmade värvi kohta.

27. Su silmade värv?
Haah!

28. Kas kannad kontaktläätsi?
Ei. Endiselt ei talu mõtet millegi silma panemisest. Ja pealegi on prillid liiga lahedad.

29. Lemmiktoit?
Kartuliputru saab nii harva, et seda võiks ehk nimetada. Porgandiga on hea.

30. Kas õudusfilm või film õnneliku lõpuga?
Praegu vist õudukas, kuna pole kunagi ühtegi pärispäris õudukat näinud.

31. Mis filmi viimati vaatasid?
Kinos "Sügisballi", telekast poole silmaga "My Best Friends wedding"(tean, et seal peab ülakoma olema, aga siit klaviatuurilt on seda võimatu leida), arvutist "The Lake House". Vaatamist vääris ainult esimene ja eriti esimene.

32. Mis värvi särki hetkel kannad?
Valget

33. Suvi või talv?
Pakuks sügise välja. Kui ei saa nii, siis suvi.

34. Kallistused või suudlused?
Kallistused.

35. Lemmikmagustoit?
Jäätis(selle nimel panen selle, et ükskord nägin Orksis imelooma, kes ei söö jäätist). Aga muidu ka see asi, mida eelmine aasta Teele sünnipäeval sai. Röstitud kaerahelbed maitsestama jogurti ja jõhvikatega(või olid need pohlad?)

36. Mis raamatut hetkel loed?
Mati Undi "Hüvasti, kollane kass". Naiivne romaan tõesti, nagu ka raamatus endas öeldakse.

37. Mida su hiirematt kujutab?
Praegu kasutataval arvutil pole hiirt, lauaka matt on lihtsalt üks sinine lätakas. Mulle ühevärvilisus üldiselt meeldib.

38. Mida viimati telekast vaatasid?
"Tähelaeva" lõppu. Sven Grünbergist oli.

39. Lemmikheli?
Ma ei tea, kas seda häält enam on, aga vanasti oli, siis kui telekas saated lõppesid ja tulid mitut värvi triibud ekraanile. Siis selle taustaks tuli selline hele inin. Väga nauditav mu meelest.

40. Rolling Stones või The Beatles?
The Beatles. Meie ajal võiks ka mõni nii mõjukas bänd olla.

41. Mis on kõige kaugem riik, kus oled puhkamas käinud?
Väljaspool koduaeda pole suurt puhanud. Ehk siis laiemalt võttes väljaspool Eestit.

42. Kas sul on mõni eriline oskus või anne?
Kindlasti on.

43. Kus sa sündisid?
Kohtla-Järvel. Vat ma polegi kindel, kas see maja enam alles on. Midagi seal lammutati mu meelest. Või ehitati lihtsalt uus haigla?

44. Kui palju kommentaare sissekandele ootad?
0 on ka üsna rahuldav.

45. Kes kõige tõenäolisemalt kommenteerib?
Statistikat vaadates Liis või Mailit.

Kommentaarid

  1. tegelt olidki pohlad ja vahukoore unustasid ka ära

    VastaKustuta
  2. põhimõtteliselt ei olnud plaanis anonüümseks jääda, aga olgu siis nii:)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Mariana Leky "Mida siit näha võib"

Kui mingi hulga raamatuid oled juba elus lugenud, siis ei tule enam nii tihti ette, et mingi raamat täiesti erakordsena mõjub, aga "Mida siit näha võib" on küll enneolematu. Satud nagu muinasjuttu ega oska päris täpselt osutada, mis selle loo nii eriliseks teeb. Lihtsalt on nii võluv ja vaimuterav, humoorikas, kurb, soe ja fantaasiarikas (ilma üleloomulike olenditeta).  Jälle mõtlen, kuidas inimesed selliste asjade kirjutamise peale tulevad ja kuidas need sel moel valmis kirjutavad. See on kahtlemata sedasorti raamat, mille tahaks olla ise kirjutanud.  "Tahaks olla ise kirjutanud" on huvitav kategooria. Enamike raamatute puhul ei mõtle seda. Raamatute puhul, mida tuleb pähe oma lemmikuteks nimetada, enamasti mitte. Klassikute puhul kindlasti mitte. Aga on mingid üksikud, mille stiilis (ilmselt ikka stiilis, mitte sisus) midagi minu ajuga nii kokkukõlksuvalt sädeleb, et tuleb see Kui mina kirjutaksin raamatu, siis see võiks olla umbes selline pähe. "Palermovej ü...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...