Kolm korda olen hakanud midagi kirjutama, aga suht ruttu alla andnud. Kuidagi imelik tunne on. Polnud ju halb raamat ja ei saa öelda, et lugemine raskelt oleks läinud, aga kuidagi... asja suur idee vist on minu jaoks jätkuvalt natuke segane ja seetõttu on keeruline midagi öelda.
Raamat räägib ühe perekonna kahest põlvkonnast 1950ndate-1970ndate Norras. Ei, isegi kolmest põlvkonnast tegelikult, ja ka hilisemal ajal kui 1970ndad. 2022. aastasse jõuab välja.
On üks Gladys, kes saab ühe Gunnariga suhteliselt varases eas poja (Ivar). Peale seda saab veel kaks poega (Runar ja Steinar ehk Titti). Mingil hetkel läheb Gunnariga lahku ja hakkab elama koos Karliga. Karl on insener relvafirmas, mis on linna suurim tööandja. Suurem osa tegelasi, kes läbi käib, töötab (vähemalt mingil hetkel) seal. Raamatu pealkirja mainitakse ka just selle firma kontekstis. "Ülemine värav, alumine värav" - kes on piisavalt tähtis, et käia tööle ülemisest väravast, ja kes kuulub alumisest väravast käiva halli massi hulka.
Jutustaja on Titti, aga peategelane suuremas osas raamatust keskmine vend Runar. Ta on Titti tugev mõjutaja ja muidu omapärane kuju. Või lihtsalt tavaline inimene, kes üritab oma kohta leida. Vanem vend Ivar nagu lihtsalt on, möödaminnes mainitakse, millega ta parajasti tegeleb, aga mitte enamat. Ja siis, raamatu viimases veerandis, saab Ivarist äkki peategelane ning teemaks tuleb relvavabrikus töötamise eetilisus.
Minu jaoks on enamasti problemaatiline, kui suurem osa raamatust on ühtmoodi ja siis mingi lõpujupp on äkki teistsugune. See tundub harva loogiline või end ära tasuv. Siin jäi ka pigem tunne, et oli tarvis jõuda mingite poliitiliste seisukohtade väljendamiseni, mistõttu pidi raamatu viimase otsa sellisena kirjutama.
Muidu on raamat tegelikult päris palju sellest, millest perekonnaromaanid ikka: mingid põlvkondi pidi edasi antavad probleemid ja mingite inimeste soov (aga raskus) neist välja murda.
Geir Gulliksen on norra kirjanik. Eesti keelde tõlgitud pole.
Kommentaarid
Postita kommentaar