Nagu pealkirigi ütleb, räägib raamat möödunud aastal raamatuaasta puhul tehtud suurest lugemisuuringust. Niuke korralik raport. Näeb välja ka nagu raport: suures formaadis üsna paksu paberi peal ja paljude joonistega. Aga ka teksti pole vähe. On nii küsitlustulemuste kokkuvõtted kui ülevaated fookusgruppidega (kirjandusõpetajad, raamatukogutöötajad, raamatumüüjad, kirjastajad) tehtud intervjuudest. Niuke hea raamat, mida jupikaupa lugeda - ühel päeval loed, mida õpetajad rääkisid, teisel päeval kirjastajate kohta jne.
Midagi tohutult uut teada ei saanud. Ühest küljest on põhilised uuringust tehtud järeldused meediast palju läbi käinud, teisalt oli palju sellist, mida nagunii eeldasin. (Aga ikka oli huvitav lugeda.)
Mis need lööklaused olid siis? Kõrgharidusega naine on mitte ainult suurim lugeja, vaid üldse võtmeisik eesti kultuuri edasikandmisel (sest käib ka teatris, kontserdil ja näitusel); keskealine madalama haridustasemega mees on pigem raamatuhuvita; pole tõsi, et noored ei loe - nad loevad palju, lihtsalt tihti mitte eesti keeles ja eesti autoreid. Ja minu lemmikuid: inimesed eelistavad võimalusel paberraamatuid.
Noorim vanuserühm, keda uuringus vaadeldi, olid 15-24-aastased. Toodi välja, et see vanuserühm tunneb halvemini eesti kirjanikke ja on neid vähem lugenud. Ühest küljest muidugi halb. Aga kas teisest küljest mitte ka loogiline? 18-aastasel on 48-aastasega võrreldes olnud aastakümneid vähem aega mingitest inimestest teada saada. Selge ju, et ka tema lugemus on väiksem kui vanemal inimesel. Ehk ikkagi võime loota, et ta areneb? Ehk huvid mingil hetkel muutuvad/laienevad? Võib ju juhtuda küll. Inimestega ikka juhtub elu jooksul.
Raamatu lõpus ka küsimustik, mille uuringus osalenud täitsid. Huvitav oli vaadata ja mõelda, kuidas ise vastanuks. Üks asi, mille kohta küsiti, aga mu meelest raamatus ei öeldud konkreetselt, kuidas vastati, oli üldine hoiak lugemise suhtes. Küsiti umbes nõnda, et kas lugemine ja kirjanduse tundmine on eesti ühiskonnas jätkuvalt haritud inimese tunnus. Ma küsiks veel lihtsamalt: kas lugemine on hea/lahe/mõttekas asi, mida teha? Ehk olen liiga optimistlik, aga mulle tundub, et siit võiks saada päris palju vastajaid, kes ise mingil põhjusel lugemisega ei tegele, aga arvavad üldiselt, et see on positiivne asi. Samas seda vist küll enam ei eelda, et mingi üldse mitte kultuuriga seotud valdkonna teadlane oleks suure lugemusega ilukirjanduses.
Seda raamatut saab kultuuriministeeriumi lehel ka tervenisti e-kujul lugeda. Lehekülgedel 220-221 on näiteks nende eesti autorite nimekiri, kelle teadmise kohta inimestelt uuringus küsiti. Kas tead, kes on Erki Koort? Kas oled midagi temalt ka lugenud? Kas loeksid veel? Noh, umbes nii.
Kommentaarid
Postita kommentaar