Juba ammu mõtlesin, et peaks "Kevadet" lugema. Vist seetõttu, et ta kaunis lõbusa sisuga asi tundub, ja seetõttu, et teda vist ainult korra varem lugenud olin.
Tavaliselt eelistan kõigepealt raamatu läbi lugeda ja seejärel filmi vaadata. "Kevade" puhul polnud muidugi seda lootustki. Selleks ajaks, kui raamat koolis (kusagil 5. klassis ehk?) lugemisele tuli, olin filmi ilmselt juba päris mitu korda näinud. Toots ja Kiir rääkisid raamatut lugedes filmitegelaste häältega, arvatavasti ka Arno ja Teele.
.png) |
| Ega kindel pole, kes "Kevade" peategelane on. Arno kindlasti, aga ehk ka Toots. |
Lugu oligi lõbus ja kaunis kerge. Kui mingi koha peale sattusin, mida filmis pole, siis oli tihti ka kohe aru saada, miks teda filmi ei võetud. Näiteks oli mitmeid unenägude kirjeldusi ja jandilugude jutustamist ehk põhilooga lõdvalt seotud sisu. Ega ta seetõttu lugedes eriti huvitanud ka.
Tegelased olid ka raamatus lahedad (filmis ju nagunii). Paljud ei saanud nö eetriaega kuigi kauaks, ometi joonistati väheste tõmmetega hästi välja.
Minu jaoks on viimasel ajal (ka "Kevade" filmi vaadates) olnud kõige huvitavam tegelane Imelik. Vist seetõttu, et ta esindab mitmes asjas minu vastandit. Ikka huvitav, kui keegi teistmoodi on.
Lutsu lause Imeliku kohta (kelle eesnimi muidugi Jaan oli):
Kogu maailmaga ja enesega väga rahul olles ja kõik asjaolud ikka ja igal ajal täiesti korras leides, naeratas ta vaikselt ja tuli pikkamisi tahapoole.
Põhjus, miks just praegu "Kevadet" lugesin, oli see, et leidsin Ülo Soosteri humoorikate ja kohati diipide illustratsioonidega väljaande.
Täitsa huvitav lugu, aga "Kevade" on vist ainus Lutsu raamat, mida lugenud olen.
Kommentaarid
Postita kommentaar