Otse põhisisu juurde

Kriteeriumid

Mõtlesin, et teeks midagi huvitavat. Otsisin ja mõtlesin mingid raamatuhindamiskriteeriumid välja. Prooviks neid nüüd edaspidi kasutada. 
  1. Sisu
    Kas saan lugejana aru, miks raamat kirjutati? Kas lool on selgroog, mis püsti püsib.

  2. Üldine stiil 
    Kuidas oli kirjutatud. Kas olid normaalselt loetavad laused ja lõigud, võib-olla kasutati huvitavaid sõnu või oli mõnusaid mõtteteri. 

  3. Meelahutus, haaravus, emotsioonid! 
    Mina loen enamasti meelelahutuseks, seega ootus on, et lugu haarab ja tekitab mingeid tundeid. Konks tuleb sisse visata. Ja emotsioonide punkti saab anda ka siis, kui närvi ajab.

  4. Tegelased 
    Kas on usutavad, kas tunduvad vajalikud, kas arenevad loo käigus?

  5. Atmosfäär 
    Kui hästi ja usutavalt on loodud maailm, kus tegevus toimub?

  6. Uudishimu ja mõtete ärgitamine 
    Kas lugemine pani mingile teemale (uue nurga alt) mõtlema? Kas käisin midagi guugeldamas või mingit laulu Youtube'ist kuulamas. Võib-olla uitasin Google Mapsi kaudu tegevuskoha tänavatel. 

  7. Lõpp 
    Kuna lõpp on viimane asi, mida raamatust loed, on ta eraldi välja toodud. Kas lõppes nii nagu tahtsin? Kas oli usutav lõpp?

  8. Raamatu kestev mõju 
    Kas tahaksin seda kunagi veel lugeda? Kas keegi mäletab seda 20, 40, 60 aasta pärast? 

  9. Sisuväline 
    Kaanekujundus, illustratsioonid, kirjasuurus ja reavahe (sest tihnikuraamatuid on ikka kehv lugeda küll), trükivead, grammatikavead, hea või halb tõlge.
Punktide 2-9 eest on võimalik anda üks või pool punkti või üldse mitte midagi. Punkt 1 on nii tähtis, et selle eest võib anda kaks punkti või poolteist või üks või pool või üldse mitte. Nõnda peaks täiuslik raamat saama kokku 10 punkti. 




Kommentaarid

Popid

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...