Otse põhisisu juurde

Aprill

 Filmid

A million ways to die in the west
Naljakas oli, seda küll.

Metsiku Lääne filmide paroodia, niisiis.


Seriaalid

The Americans
Pole veel ÄRA vaadatud, alles kusagil 2 hooaega nähtud. Põnev ja tihti ootamatu, näitlejad tublid. Peategelased on spioonid. Nagu ikka spioonisarjade puhul tekib mingil hetkel huvitav võrgustik, kus hakkad mõtlema, et kes nüüd täpselt kelle heaks ja mida ja kui ausalt. Humoorikas on ka, kui mõelda kõigi nende kümnete maskeeringute peale, mida spioonid kasutavad.

Naispeaosaline reetlinnalikus
maskeeringus


Virgin River
Mõtlesin, et vaataks vahepeal mingit lihtsat Ameerika draamasarja. Alguses tundus täitsa nitševoo, et läheb naisterahvas linnakesse medõena tööle ja linnaelanike hulgas on erinevaid karaktereid ja nõnda. 

Aga. Väga ettearvatavad sündmused esiteks. Kui selle üle elad, siis alates 2. hooajast läheb täiesti pööraseks. Näiteks storyline, kus linna saabus peategelase surnud mehe õde, et küsida peategelaselt tagasi kihlasõrmus, mille surnud mees kunagi naisele kinkinud oli. Sihuke asi. Ja veel mitmeid teisi, mis pole üldse loogilised. Loen, et asja algidee toetub mingile halbade naistekate raamatusarjale.

Peategelane muidugi on täielik pühak. Maailma parim medõde ja inimene ka põhimõtteliselt.

Loodusvaated on ilusad, eeldatavasti sealtsamast Vancouveri piirkonnast, kus seriaali filmitakse. 

Raamatud

Daniela Krien - Someday we'll tell each other everything
Tegevus 1990. aastal Ida-Saksamaal, peategelane 16-17-aastane tütarlaps. Ei väida, et maailma parim raamat, aga sihuke väga köitev. Selles mõttes, et kogu aeg tahad edasi lugeda. Isegi siis, kui lugedes pole kogu aeg kõige parem tunne. 

Anne Enright - Kokkutulemine
Järjekordne iiri perekonnalugu. Sarkastiline ja mõru stiil, originaalne ka. Vist polnud ka kõige lihtsam asi, mida eesti keelde tõlkida (aga tõlkija sai hakkama).


Ian Rankin - Knots and crosses
Põhimõtteliselt peaks olema krimiraamat, aga lugedes kuidagi ei tundunud krimiraamatu moodi. Suurem osa tähemärke oleks nagu millegi muu peale kulutatud. Või oli asi minu liiga kindlas ettekujutuses selle kohta, milline see raamat olema saab. Igav ei olnud ja kiiresti sai läbi. Kriminaalset osa esindab üks sarimõrvar.

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Vivaldi ei saanudki sisse

Läksin aastaaegade kallale. Lugesin mussikogus lood kokku ja sain teada, et soojemad aastaajad on populaarsemad kui külmemad: kevad/spring/весна esineb 16 ja suvi/summer 18 laulu pealkirjas. Huvitav, et summer on 16 loo nimes ja suvi ainult 2-s. Sügis on suhteliselt ebapopulaarne: kokku ainult 5 laulu, millest 3 kasutavad pealkirjas sõna autumn ja 2 sõna sügis. Fall ei esine kordagi sügise tähenduses. Talvelaule on eesti keeles 3 ja inglise keeles 8. Kõige vahvamad aastaajalaulud tabeldatuna siin: 15. Tori Amos - Winter 14. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 3 (see on see, kus ennast kraavis pesin) 13. Pia Fraus - Summer before spring 12. Uno Loop - Talvelaul ( Hei-hei üle hangede -laul) 11. Eesti Keeled - Sinus endas talv 10. The Corrs - Summer sunshine (vanade aegade nimel, tõmbab käima küll) 9. ABBA - Our last summer 8. Edvard Grieg - Springdans II 7. Uno Loop - Kevad Kadriorus 6. Cliff Richard - Summer Holiday 5. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 2 ( Siin keegi varem pole käinud, siin laulud ve...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Jilly Cooper "Rivaalid"

See raamat, aga ka lihtsalt Jilly Cooper (1937-2025), on mul juba mitu aastat lugemisnimekirjas olnud. Kunagi lugesin raamatut, kus peategelase lemmikkirjanik oli Jilly Cooper, keda ta kiivalt kaitses suvaliseks naistekakirjanikuks nimetamise eest. Tekkis huvi, kellega siis tegu on. Läks veel huvitavamaks, kui leidsin, et tegemist on dame Jilly Cooperiga. Teenekas. Tol raamatutegelasel, arvan, oli õigus. Hästi paneb see Jilly Cooper. Vaimukalt, teravalt, oskuslikult. Tegelasi kirjeldab otsekoheselt ja paikapanevalt.  Maud oli laisk, egoistlik ja isekas või  Jamesi kõige silmapaistvamaks omaduseks peale vapustavalt hea väljanägemise oli tema totaalne enese ületähtsustamine ja krooniline ebakindlus. Vapustava välimusega tegelasi oli "Rivaalides" palju. Ja kui keegi oli mittevapustav, öeldi ka see otse välja.  Tegelasi oli muidugi ka terve plejaad. Algul pidi tähelepanelik olema, et ree peal püsida. Raamatu alguses olev tegelaste nimekiri oli suureks abiks.  Raamatu teg...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Geir Gulliksen "Övre port, nedre port"

Kolm korda olen hakanud midagi kirjutama, aga suht ruttu alla andnud. Kuidagi imelik tunne on. Polnud ju halb raamat ja ei saa öelda, et lugemine raskelt oleks läinud, aga kuidagi... asja suur idee vist on minu jaoks jätkuvalt natuke segane ja seetõttu on keeruline midagi öelda. Raamat räägib ühe perekonna kahest põlvkonnast 1950ndate-1970ndate Norras. Ei, isegi kolmest põlvkonnast tegelikult, ja ka hilisemal ajal kui 1970ndad. 2022. aastasse jõuab välja. On üks Gladys, kes saab ühe Gunnariga suhteliselt varases eas poja (Ivar). Peale seda saab veel kaks poega (Runar ja Steinar ehk Titti). Mingil hetkel läheb Gunnariga lahku ja hakkab elama koos Karliga. Karl on insener relvafirmas, mis on linna suurim tööandja. Suurem osa tegelasi, kes läbi käib, töötab (vähemalt mingil hetkel) seal. Raamatu pealkirja mainitakse ka just selle firma kontekstis. "Ülemine värav, alumine värav" - kes on piisavalt tähtis, et käia tööle ülemisest väravast, ja kes kuulub alumisest väravast käiva ha...
Postita kommentaar
Loe edasi »