Otse põhisisu juurde

Aprill

 Filmid

A million ways to die in the west
Naljakas oli, seda küll.

Metsiku Lääne filmide paroodia, niisiis.


Seriaalid

The Americans
Pole veel ÄRA vaadatud, alles kusagil 2 hooaega nähtud. Põnev ja tihti ootamatu, näitlejad tublid. Peategelased on spioonid. Nagu ikka spioonisarjade puhul tekib mingil hetkel huvitav võrgustik, kus hakkad mõtlema, et kes nüüd täpselt kelle heaks ja mida ja kui ausalt. Humoorikas on ka, kui mõelda kõigi nende kümnete maskeeringute peale, mida spioonid kasutavad.

Naispeaosaline reetlinnalikus
maskeeringus


Virgin River
Mõtlesin, et vaataks vahepeal mingit lihtsat Ameerika draamasarja. Alguses tundus täitsa nitševoo, et läheb naisterahvas linnakesse medõena tööle ja linnaelanike hulgas on erinevaid karaktereid ja nõnda. 

Aga. Väga ettearvatavad sündmused esiteks. Kui selle üle elad, siis alates 2. hooajast läheb täiesti pööraseks. Näiteks storyline, kus linna saabus peategelase surnud mehe õde, et küsida peategelaselt tagasi kihlasõrmus, mille surnud mees kunagi naisele kinkinud oli. Sihuke asi. Ja veel mitmeid teisi, mis pole üldse loogilised. Loen, et asja algidee toetub mingile halbade naistekate raamatusarjale.

Peategelane muidugi on täielik pühak. Maailma parim medõde ja inimene ka põhimõtteliselt.

Loodusvaated on ilusad, eeldatavasti sealtsamast Vancouveri piirkonnast, kus seriaali filmitakse. 

Raamatud

Daniela Krien - Someday we'll tell each other everything
Tegevus 1990. aastal Ida-Saksamaal, peategelane 16-17-aastane tütarlaps. Ei väida, et maailma parim raamat, aga sihuke väga köitev. Selles mõttes, et kogu aeg tahad edasi lugeda. Isegi siis, kui lugedes pole kogu aeg kõige parem tunne. 

Anne Enright - Kokkutulemine
Järjekordne iiri perekonnalugu. Sarkastiline ja mõru stiil, originaalne ka. Vist polnud ka kõige lihtsam asi, mida eesti keelde tõlkida (aga tõlkija sai hakkama).


Ian Rankin - Knots and crosses
Põhimõtteliselt peaks olema krimiraamat, aga lugedes kuidagi ei tundunud krimiraamatu moodi. Suurem osa tähemärke oleks nagu millegi muu peale kulutatud. Või oli asi minu liiga kindlas ettekujutuses selle kohta, milline see raamat olema saab. Igav ei olnud ja kiiresti sai läbi. Kriminaalset osa esindab üks sarimõrvar.

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.
Postita kommentaar
Loe edasi »

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Amanda Romare "Halva Malmö består av killar som dumpat mig"

Kui see raamat 2021. aastal ilmus, pakkus ta inimestele kõneainet. Ju on teema ja käsitlus intrigeerivad.  Raamat räägib 31-32-aastasest Malmös elavast Amandast, kes käib aasta jooksul kohtingutel (peamiselt) Tinderi kaudu leitud meestega. Ja ei saa asjast asja. Sellele viitab ka raamatu pealkiri: pool Malmöt on täis mehi, kes on mind maha jätnud. Pole väga hull liialdus, sest ta käib ikka väga paljudel kohtingutel. Ise nimetab seda vahepeal groundhog day- deitimiseks. Et sama asi muudkui uuesti ja uuesti ja uuesti.  Kuna kohtinguid on palju, kohtab Amanda nende käigus igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Neil on erinevaid kiikse. Korduvalt tuli mõte mida ma just lugesin . Samas midagi üleliia šokeerivat vist ka polnud.  Algul tuli ka mõte, et see raamat võiks sisu mõttes juba vanem olla. Niuke klassikaline romantilise komöödia idee, et naine tahab meest leida ja kohtub selle käigus igasugustega, oli 20+ aastat tagasi ka populaarne. Aga siin lisab Tinder olulise tegelasena ...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast"

Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.  Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada. Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on: Mulle nii meeldis seda lugeda!  Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Ee...
Postita kommentaar
Loe edasi »