Otse põhisisu juurde

Aprill

 Filmid

A million ways to die in the west
Naljakas oli, seda küll.

Metsiku Lääne filmide paroodia, niisiis.


Seriaalid

The Americans
Pole veel ÄRA vaadatud, alles kusagil 2 hooaega nähtud. Põnev ja tihti ootamatu, näitlejad tublid. Peategelased on spioonid. Nagu ikka spioonisarjade puhul tekib mingil hetkel huvitav võrgustik, kus hakkad mõtlema, et kes nüüd täpselt kelle heaks ja mida ja kui ausalt. Humoorikas on ka, kui mõelda kõigi nende kümnete maskeeringute peale, mida spioonid kasutavad.

Naispeaosaline reetlinnalikus
maskeeringus


Virgin River
Mõtlesin, et vaataks vahepeal mingit lihtsat Ameerika draamasarja. Alguses tundus täitsa nitševoo, et läheb naisterahvas linnakesse medõena tööle ja linnaelanike hulgas on erinevaid karaktereid ja nõnda. 

Aga. Väga ettearvatavad sündmused esiteks. Kui selle üle elad, siis alates 2. hooajast läheb täiesti pööraseks. Näiteks storyline, kus linna saabus peategelase surnud mehe õde, et küsida peategelaselt tagasi kihlasõrmus, mille surnud mees kunagi naisele kinkinud oli. Sihuke asi. Ja veel mitmeid teisi, mis pole üldse loogilised. Loen, et asja algidee toetub mingile halbade naistekate raamatusarjale.

Peategelane muidugi on täielik pühak. Maailma parim medõde ja inimene ka põhimõtteliselt.

Loodusvaated on ilusad, eeldatavasti sealtsamast Vancouveri piirkonnast, kus seriaali filmitakse. 

Raamatud

Daniela Krien - Someday we'll tell each other everything
Tegevus 1990. aastal Ida-Saksamaal, peategelane 16-17-aastane tütarlaps. Ei väida, et maailma parim raamat, aga sihuke väga köitev. Selles mõttes, et kogu aeg tahad edasi lugeda. Isegi siis, kui lugedes pole kogu aeg kõige parem tunne. 

Anne Enright - Kokkutulemine
Järjekordne iiri perekonnalugu. Sarkastiline ja mõru stiil, originaalne ka. Vist polnud ka kõige lihtsam asi, mida eesti keelde tõlkida (aga tõlkija sai hakkama).


Ian Rankin - Knots and crosses
Põhimõtteliselt peaks olema krimiraamat, aga lugedes kuidagi ei tundunud krimiraamatu moodi. Suurem osa tähemärke oleks nagu millegi muu peale kulutatud. Või oli asi minu liiga kindlas ettekujutuses selle kohta, milline see raamat olema saab. Igav ei olnud ja kiiresti sai läbi. Kriminaalset osa esindab üks sarimõrvar.

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...
2 kommentaari
Loe edasi »

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938) Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid.  Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V. Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel. 1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander. Pulmapilt (peale vajut...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Postita kommentaar
Loe edasi »

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...
Postita kommentaar
Loe edasi »