Otse põhisisu juurde

Eurovisioon : 2. koha laulud

Kuna mai on ikkagi Eurovisioonikuu, siis selle lõpetuseks tulid vaatluse alla auväärt võistlusel 2. kohale jäänud laulud. Võtsin alates 2000. aastast, muidu oleks nagu paljuks läinud. 

Laulud on kategooriatesse jagatud nii, et ühtegi neist enne ei kuulanud. Seega, mis meeles, see meeles, ja mis kunagi meeldis, see meeldis. Peale kategoriseerimist kuulasin küll üht ja teist. 

Ei meenu, mis see oli

2018 Küpros
Eleni Foureira "Fuego"

2017 Bulgaaria
Kristian Kostov "Beautiful mess"

2010 Türgi
maNga "We could be the same"
Ülekuulamisel osutus täitsa kenaks. Viskab Muse'i sisse.


2008 Ukraina
Ani Lorak "Shady lady"

2005 Malta
Chiara "Angel"

Meenub, aga ei meeldinud

2013 Aserbaidžan 
Farid Mammadov "Hold me"
Oh, Farid... Seisab kuubiku otsas, kuhu on kinni püütud tema alter ego või keegi sihuke. Laulab kurba laulu.

2006 Venemaa
Dima Bilan "Never let you go"
Väga dramaatiline oli see küll.

Midagi humoorikat

2007 Ukraina
Verka Serdutška "Dancing Laša Tumbai"
Ma mõtlen, et kui juba teha, siis võiks nii teha. Osalemise järel on Verka Eurovisioonil maskotistaatuses tegelaskuju. 

2004 Serbia ja Montenegro
Željko Joksimović & Ad-Hoc Orchestra "Lane moje"
See laul, jällegi, polnud naljana mõeldud. Minu jaoks ta lihtsalt oli naljakas, sest laulu sõnad on Oo sa mu hirveke. Peale seda laulu kannavad kõik sedasorti lood (ja neid on igal aastal) koodnime hirvekese laul.

Normaalne (tead küll, normaalne)

2016 Austraalia
Dami Im "Sound of silence"

2015 Venemaa
Polina Gagarina "A million voices"

2009 Island 
Yohanna "Is it true"

2001 Taani 
Rollo & King "Never ever let you go"
See laul, mille ees Eesti võitis.

Meeldis väga

2021 Prantsusmaa
Barbara Pravi "Voilà"

2019 Itaalia
Mahmood "Soldi"
Siin on nii palju kohti, mis mulle meeldivad. Kas see polnud ka Eurovisioonist väljaspool edukas laul?

2014 Holland 
The Common Linnets "Calm after the storm"
Ma ei pane viidjot, sest see niigi kummitab hiiglatihti. Common linnet on kanepilind eesti keeles. 

2012 Venemaa
Buranovskie Babuški "Party for everybody"

2011 Itaalia
Raphael Gualazzi "Madness of love"
Väga tore salongilugu.



2003 Belgia
Urban Trad "Sanomi"
Vahva rahvalaul. Kaotas 2 punktiga Türgi laulule "Everyway that I can". 

2002 Malta 
Ira Losco "7th wonder"
See oli ju kõigi lemmik. Is it good, is it bad, am I simply going mad... See lugu noh. Muide tema järel sai 3. koha ei keegi muu kui Suurbritannia. Vot sellised asjad juhtusid, kui Eurovisioon Eestis toimus.

2000 Venemaa 
Alsou "Solo"
Selle paneks nüüd juba vist rohkem sinna kategooriasse normaalne.

Aga neljal korral teiseks jäänud Venemaa parim etteaste võiks olla ehk hoopis see võimas "Lion of love":


Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Naoise Dolan "The happy couple"

Kuna raamat oli endal olemas, mõtlesin, et loen natuke algusest, ja kui ei viitsi, jätan pooleli. Ei tekkinud sellist soovi, lugu pani kohe algusest peale minema, kuigi lineaarse stsenaariumita. Celine ja Luke on paar, kellel on pulmaplaanid. Enne kui tegevus pulmapäevani jõuab, saame teada nii kummagi individuaalse mineviku kui nende ühise mineviku kohta. Kuidas abiellumisotsuseni jõuti? Mida kumbki pool sellest arvab? Raamat jaguneb viieks osaks, igaühes fookuses üks tegelane: pruut Celine, pruutneitsi Phoebe, isamees Archie, peigmees Luke, pulmakülaline Vivian. Tähendab et lugeja saab mitmeid olukordi näha erinevate tegelaste vaatenurgast. See osutub täitsa huvitavaks ja on ilmselt üldiselt selline asi, mida inimesed aeg-ajalt harjutada võiks. Enda mätas, teise mätas jne.  Muidugi see vaatenurkade ja aegade vaheldumine muutis lugemise mõnevõrra keerulisemaks ka, päris segaseks siiski mitte. Tuli tähelepanelik olla. The longer I'm alive, the more I think you can tell fuck-all abo...
Postita kommentaar
Loe edasi »

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Barbara Cartland "Armastus, lordid ja lõbuleedid"

Barbara Cartland on sümbolina Eestis vist kuulsam kui tema raamatud. Oli ju kunagi see poleemika teemal Cartland versus väärtkirjandus raamatukogudes . Ilmselt sellest ajendatuna mõtlesin juba ammu, et peaks mõne Cartlandi romaani läbi lugema, teaks oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Valisin sellise välja, mille pealkiri piisavalt lambikas tundus. Raamatus tegutseb 1819. aasta Londonis pärijannast neiu Petrina, kelle vara hooldajaks on krahv Staverton. Raamatu alguses pole nad omavahel kohtunudki, on ainult vist raamatupidaja teel suhelnud, aga raamatu lõpuks... elab armastuse vägi (või mida see Lible lauliski). Kui lõpust alustada, siis see ajas täitsa naerma. Kogu kiremöll suudlustes, kellel hing kinni, kes ekstaasis, lisaks ühe ja sama asja tundelisel toonil seitse korda üleütlemine. Aga enne kui asi sinnani jõudis, oli ka teistsugust sisu. Kindlasti on olemas palju halvemini kirjutatud naistekaid kui see. Cartlandi sõnavara ja kirjutamise viis olid täitsa korralikud (noh, kui...
Postita kommentaar
Loe edasi »