Otse põhisisu juurde

Eurovisioon : 2. koha laulud

Kuna mai on ikkagi Eurovisioonikuu, siis selle lõpetuseks tulid vaatluse alla auväärt võistlusel 2. kohale jäänud laulud. Võtsin alates 2000. aastast, muidu oleks nagu paljuks läinud. 

Laulud on kategooriatesse jagatud nii, et ühtegi neist enne ei kuulanud. Seega, mis meeles, see meeles, ja mis kunagi meeldis, see meeldis. Peale kategoriseerimist kuulasin küll üht ja teist. 

Ei meenu, mis see oli

2018 Küpros
Eleni Foureira "Fuego"

2017 Bulgaaria
Kristian Kostov "Beautiful mess"

2010 Türgi
maNga "We could be the same"
Ülekuulamisel osutus täitsa kenaks. Viskab Muse'i sisse.


2008 Ukraina
Ani Lorak "Shady lady"

2005 Malta
Chiara "Angel"

Meenub, aga ei meeldinud

2013 Aserbaidžan 
Farid Mammadov "Hold me"
Oh, Farid... Seisab kuubiku otsas, kuhu on kinni püütud tema alter ego või keegi sihuke. Laulab kurba laulu.

2006 Venemaa
Dima Bilan "Never let you go"
Väga dramaatiline oli see küll.

Midagi humoorikat

2007 Ukraina
Verka Serdutška "Dancing Laša Tumbai"
Ma mõtlen, et kui juba teha, siis võiks nii teha. Osalemise järel on Verka Eurovisioonil maskotistaatuses tegelaskuju. 

2004 Serbia ja Montenegro
Željko Joksimović & Ad-Hoc Orchestra "Lane moje"
See laul, jällegi, polnud naljana mõeldud. Minu jaoks ta lihtsalt oli naljakas, sest laulu sõnad on Oo sa mu hirveke. Peale seda laulu kannavad kõik sedasorti lood (ja neid on igal aastal) koodnime hirvekese laul.

Normaalne (tead küll, normaalne)

2016 Austraalia
Dami Im "Sound of silence"

2015 Venemaa
Polina Gagarina "A million voices"

2009 Island 
Yohanna "Is it true"

2001 Taani 
Rollo & King "Never ever let you go"
See laul, mille ees Eesti võitis.

Meeldis väga

2021 Prantsusmaa
Barbara Pravi "Voilà"

2019 Itaalia
Mahmood "Soldi"
Siin on nii palju kohti, mis mulle meeldivad. Kas see polnud ka Eurovisioonist väljaspool edukas laul?

2014 Holland 
The Common Linnets "Calm after the storm"
Ma ei pane viidjot, sest see niigi kummitab hiiglatihti. Common linnet on kanepilind eesti keeles. 

2012 Venemaa
Buranovskie Babuški "Party for everybody"

2011 Itaalia
Raphael Gualazzi "Madness of love"
Väga tore salongilugu.



2003 Belgia
Urban Trad "Sanomi"
Vahva rahvalaul. Kaotas 2 punktiga Türgi laulule "Everyway that I can". 

2002 Malta 
Ira Losco "7th wonder"
See oli ju kõigi lemmik. Is it good, is it bad, am I simply going mad... See lugu noh. Muide tema järel sai 3. koha ei keegi muu kui Suurbritannia. Vot sellised asjad juhtusid, kui Eurovisioon Eestis toimus.

2000 Venemaa 
Alsou "Solo"
Selle paneks nüüd juba vist rohkem sinna kategooriasse normaalne.

Aga neljal korral teiseks jäänud Venemaa parim etteaste võiks olla ehk hoopis see võimas "Lion of love":


Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...
Postita kommentaar
Loe edasi »