Otse põhisisu juurde

Eurovisioon : 2. koha laulud

Kuna mai on ikkagi Eurovisioonikuu, siis selle lõpetuseks tulid vaatluse alla auväärt võistlusel 2. kohale jäänud laulud. Võtsin alates 2000. aastast, muidu oleks nagu paljuks läinud. 

Laulud on kategooriatesse jagatud nii, et ühtegi neist enne ei kuulanud. Seega, mis meeles, see meeles, ja mis kunagi meeldis, see meeldis. Peale kategoriseerimist kuulasin küll üht ja teist. 

Ei meenu, mis see oli

2018 Küpros
Eleni Foureira "Fuego"

2017 Bulgaaria
Kristian Kostov "Beautiful mess"

2010 Türgi
maNga "We could be the same"
Ülekuulamisel osutus täitsa kenaks. Viskab Muse'i sisse.


2008 Ukraina
Ani Lorak "Shady lady"

2005 Malta
Chiara "Angel"

Meenub, aga ei meeldinud

2013 Aserbaidžan 
Farid Mammadov "Hold me"
Oh, Farid... Seisab kuubiku otsas, kuhu on kinni püütud tema alter ego või keegi sihuke. Laulab kurba laulu.

2006 Venemaa
Dima Bilan "Never let you go"
Väga dramaatiline oli see küll.

Midagi humoorikat

2007 Ukraina
Verka Serdutška "Dancing Laša Tumbai"
Ma mõtlen, et kui juba teha, siis võiks nii teha. Osalemise järel on Verka Eurovisioonil maskotistaatuses tegelaskuju. 

2004 Serbia ja Montenegro
Željko Joksimović & Ad-Hoc Orchestra "Lane moje"
See laul, jällegi, polnud naljana mõeldud. Minu jaoks ta lihtsalt oli naljakas, sest laulu sõnad on Oo sa mu hirveke. Peale seda laulu kannavad kõik sedasorti lood (ja neid on igal aastal) koodnime hirvekese laul.

Normaalne (tead küll, normaalne)

2016 Austraalia
Dami Im "Sound of silence"

2015 Venemaa
Polina Gagarina "A million voices"

2009 Island 
Yohanna "Is it true"

2001 Taani 
Rollo & King "Never ever let you go"
See laul, mille ees Eesti võitis.

Meeldis väga

2021 Prantsusmaa
Barbara Pravi "Voilà"

2019 Itaalia
Mahmood "Soldi"
Siin on nii palju kohti, mis mulle meeldivad. Kas see polnud ka Eurovisioonist väljaspool edukas laul?

2014 Holland 
The Common Linnets "Calm after the storm"
Ma ei pane viidjot, sest see niigi kummitab hiiglatihti. Common linnet on kanepilind eesti keeles. 

2012 Venemaa
Buranovskie Babuški "Party for everybody"

2011 Itaalia
Raphael Gualazzi "Madness of love"
Väga tore salongilugu.



2003 Belgia
Urban Trad "Sanomi"
Vahva rahvalaul. Kaotas 2 punktiga Türgi laulule "Everyway that I can". 

2002 Malta 
Ira Losco "7th wonder"
See oli ju kõigi lemmik. Is it good, is it bad, am I simply going mad... See lugu noh. Muide tema järel sai 3. koha ei keegi muu kui Suurbritannia. Vot sellised asjad juhtusid, kui Eurovisioon Eestis toimus.

2000 Venemaa 
Alsou "Solo"
Selle paneks nüüd juba vist rohkem sinna kategooriasse normaalne.

Aga neljal korral teiseks jäänud Venemaa parim etteaste võiks olla ehk hoopis see võimas "Lion of love":


Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...