Otse põhisisu juurde

Eurovisioon : 2. koha laulud

Kuna mai on ikkagi Eurovisioonikuu, siis selle lõpetuseks tulid vaatluse alla auväärt võistlusel 2. kohale jäänud laulud. Võtsin alates 2000. aastast, muidu oleks nagu paljuks läinud. 

Laulud on kategooriatesse jagatud nii, et ühtegi neist enne ei kuulanud. Seega, mis meeles, see meeles, ja mis kunagi meeldis, see meeldis. Peale kategoriseerimist kuulasin küll üht ja teist. 

Ei meenu, mis see oli

2018 Küpros
Eleni Foureira "Fuego"

2017 Bulgaaria
Kristian Kostov "Beautiful mess"

2010 Türgi
maNga "We could be the same"
Ülekuulamisel osutus täitsa kenaks. Viskab Muse'i sisse.


2008 Ukraina
Ani Lorak "Shady lady"

2005 Malta
Chiara "Angel"

Meenub, aga ei meeldinud

2013 Aserbaidžan 
Farid Mammadov "Hold me"
Oh, Farid... Seisab kuubiku otsas, kuhu on kinni püütud tema alter ego või keegi sihuke. Laulab kurba laulu.

2006 Venemaa
Dima Bilan "Never let you go"
Väga dramaatiline oli see küll.

Midagi humoorikat

2007 Ukraina
Verka Serdutška "Dancing Laša Tumbai"
Ma mõtlen, et kui juba teha, siis võiks nii teha. Osalemise järel on Verka Eurovisioonil maskotistaatuses tegelaskuju. 

2004 Serbia ja Montenegro
Željko Joksimović & Ad-Hoc Orchestra "Lane moje"
See laul, jällegi, polnud naljana mõeldud. Minu jaoks ta lihtsalt oli naljakas, sest laulu sõnad on Oo sa mu hirveke. Peale seda laulu kannavad kõik sedasorti lood (ja neid on igal aastal) koodnime hirvekese laul.

Normaalne (tead küll, normaalne)

2016 Austraalia
Dami Im "Sound of silence"

2015 Venemaa
Polina Gagarina "A million voices"

2009 Island 
Yohanna "Is it true"

2001 Taani 
Rollo & King "Never ever let you go"
See laul, mille ees Eesti võitis.

Meeldis väga

2021 Prantsusmaa
Barbara Pravi "Voilà"

2019 Itaalia
Mahmood "Soldi"
Siin on nii palju kohti, mis mulle meeldivad. Kas see polnud ka Eurovisioonist väljaspool edukas laul?

2014 Holland 
The Common Linnets "Calm after the storm"
Ma ei pane viidjot, sest see niigi kummitab hiiglatihti. Common linnet on kanepilind eesti keeles. 

2012 Venemaa
Buranovskie Babuški "Party for everybody"

2011 Itaalia
Raphael Gualazzi "Madness of love"
Väga tore salongilugu.



2003 Belgia
Urban Trad "Sanomi"
Vahva rahvalaul. Kaotas 2 punktiga Türgi laulule "Everyway that I can". 

2002 Malta 
Ira Losco "7th wonder"
See oli ju kõigi lemmik. Is it good, is it bad, am I simply going mad... See lugu noh. Muide tema järel sai 3. koha ei keegi muu kui Suurbritannia. Vot sellised asjad juhtusid, kui Eurovisioon Eestis toimus.

2000 Venemaa 
Alsou "Solo"
Selle paneks nüüd juba vist rohkem sinna kategooriasse normaalne.

Aga neljal korral teiseks jäänud Venemaa parim etteaste võiks olla ehk hoopis see võimas "Lion of love":


Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.
Postita kommentaar
Loe edasi »

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Amanda Romare "Halva Malmö består av killar som dumpat mig"

Kui see raamat 2021. aastal ilmus, pakkus ta inimestele kõneainet. Ju on teema ja käsitlus intrigeerivad.  Raamat räägib 31-32-aastasest Malmös elavast Amandast, kes käib aasta jooksul kohtingutel (peamiselt) Tinderi kaudu leitud meestega. Ja ei saa asjast asja. Sellele viitab ka raamatu pealkiri: pool Malmöt on täis mehi, kes on mind maha jätnud. Pole väga hull liialdus, sest ta käib ikka väga paljudel kohtingutel. Ise nimetab seda vahepeal groundhog day- deitimiseks. Et sama asi muudkui uuesti ja uuesti ja uuesti.  Kuna kohtinguid on palju, kohtab Amanda nende käigus igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Neil on erinevaid kiikse. Korduvalt tuli mõte mida ma just lugesin . Samas midagi üleliia šokeerivat vist ka polnud.  Algul tuli ka mõte, et see raamat võiks sisu mõttes juba vanem olla. Niuke klassikaline romantilise komöödia idee, et naine tahab meest leida ja kohtub selle käigus igasugustega, oli 20+ aastat tagasi ka populaarne. Aga siin lisab Tinder olulise tegelasena ...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast"

Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.  Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada. Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on: Mulle nii meeldis seda lugeda!  Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Ee...
Postita kommentaar
Loe edasi »