Otse põhisisu juurde

Eurovisioon 2021 : finaal

 Sedakorda kõigist lauludest. Lühidalt (ma loodan). Sulgudes on saadud koht. 

1. Küpros – Elena Tsagrinou "El Diablo" (16.)
Lahjendatud Lady Gaga. Hõbedane kleit nr 1. 

2. Albaania – Anxhela Peristeri "Karma" (21.)
Balkani viisid. Hõbedane kleit/trikoo nr 2.

3. Iisrael – Eden Alene "Set Me Free" (17.)
Hirmuäratav meik ja sadomaso aluskleit.

4. Belgia – Hooverphonic "The Wrong Place" (19.)
Kollektiivi eelnevad teened on minu silmis suuremad kui see laul. 

5. Venemaa – Manizha "Russian Woman" (9.)
You tell them. Eesti publikult 6 punkti. 

6. Malta – Destiny "Je Me Casse" (7.)
Netta juba laulis sellist laulu ühel aastal. Hõbedane kleit nr 3. 

7. Portugal – The Black Mamba "Love Is On My Side" (12.)
Meeldivalt rahulik ja klassikaline. Laulja üsna spetsiifilise häälega, on see siis hea või halb.

8. Serbia – Hurricane "Loco Loco" (15.)
Ma kardan neid. 

9. Ühendkuningriik – James Newman "Embers" (26.)
Kindlasti polnud kõige halvem laul, aga juba seda kuuldes oli selge, et tuleb taas 0 punkti.

10. Kreeka – Stefania "Last Dance" (10.)
Tubli laulja sätendavas lilla teletupsu kostüümis. 

11. Šveits – Gjon's Tears "Tout l'Univers" (3.)
Tubli, et ära laulis, päris raske lugu. Eesti publikult 2 punkti (žüriilt see-eest 12). 

12. Island – Da∂i Freyr og Gagnamagni∂  "10 Years" (4.)
Jätkuvalt ainult rõõm. Eesti publikult 3 punkti.


13. Hispaania – Blas Canto "Voy A Querdarme" (24.)
Kurb ballaad.

14. Moldova – Natalia Gordienko "Sugar" (13.)
Lihtsalt ei. Hõbedane kleit nr 4. 

15. Saksamaa – Jendrik "I Don't Feel Hate" (25.)
Saksamaal on teistest tihemini naljalood. Laval ka suur sõrm, teadagi milline. 

16. Soome – Blind Channel "Dark Side" (6.)
Polnud viga. Soomlaste euroloo stereotüüp. Eesti publikult 12 punkti. 

17. Bulgaaria – Victoria "Growing Up is Getting Old" (11.)
Kena, aga vajanuks juurde mingit maitseainet. Armas kurb neiu jäi lahjaks.

18. Leedu – The Roop "Discoteque" (8.)
Jätkuvalt jah minu poolt. Pole Leedu muusikaga kursis, aga paremat kui The Roop pole sealt kuulnud. Eesti publikult 10 punkti. 


19. Ukraina – Go_A "Shum" (5.)
Euroviiside essents. Eesti publikult 5 punkti.


20. Prantsusmaa – Barbara Pravi "Voilà" (2.)
The Frenchiest French that France has ever Frenched. Mulle meeldib see efektide minimaalsus siin. Sest ilmselgelt see laulja on ise kõige suurem efekt.


21. Aserbaidžaan – Efendi "Mata Hari" (20.)
Balkani viisid. Ajalugu teda ei mäleta ma kardan. 

22. Norra – TIX "Fallen Angel" (18.)
Meloodia viib 90ndatesse kuidagi. Inglitiivad, karvakuub ja läikiv pikk trikoo, lisaks ingli ja deemonite kujund - kus mujal kui mitte Eurovisioonil. Eesti publikult 4 punkti.

23. Holland – Jeangu Macrooy "Birth of a New Age" (23.)
Mehel oli lahe kostüüm. Brokoli-lugu.

24. Itaalia – Måneskin "Zitti E Buoni" (1.)
Kogu see lugu, sh tema väline külg, tekitab mõtte See on nii vale, aga see on nii õige. Kõditab minu sisemist tiigrit, ka nagu laulmiseks loodud itaalia keelega. Ja nagu ennegi öeldud, on Itaalia võit ka kõigi nende heade laulude eest, mis (neil) varasemalt võiduta on jäänud. Eesti publikult 8 punkti. 


25. Rootsi – Tusse "Voices" (14.)
Rootsil on ikka vahepeal need laulud, millega nad kindlustavad, et nad liiga tihti ei võidaks. Eesti publikult 1 punkt. 

26. San Marino – Senhit "Adrenalina" (22.)
Kuna igasugune meloodia puudub, on raske seda lauluks pidada. 

Tegelikult läks täitsa hästi. Kõik laulud, mis mind enim kottisid (ehk need, mis siin videotega on esindatud), jõudsid 10 hulka. 

Kui siiani välja jõudsid, siis siit edasi saab ainult Marko parimate kildude juurde 1. poolfinaalis, 2. poolfinaalis ja finaalis. Kivikasukas, tervitused Instagrami koertele jms.

Kommentaarid

  1. Aga mis sa neist Serbia naistest kardad? :D
    Muide, sa panid hõbedasi kleite tähele, ma panin üldiselt valdavat sädelust riietustes tähele, nagu ka neil serblastel. Väga äge, et laval sädeletakse. :) Võiks real life ka rohkem sära rahva seas näha.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Robert Seethaler "The café with no name"

Mul oli tugevalt positiivne eelarvamus. Kuivõrd kaks varasemat samalt autorilt loetud raamatut olid meeldinud ja sisukirjelduses lubati ühe Viini kohviku (püsi)kundede elu ja mõtteid tutvustada. Tundus köitev.  Sedakorda meeldis raamatu idee rohkem kui raamat ise. Oligi üks kohvik Viinis ja oligi mitmeid tegelasi, sealhulgas kohvikupidaja ja -töötaja, kelle elu rohkem või vähem kirjeldati. Oli ka aru saada, et üldise ajastu- ja kohameeleolu edasiandmine on otsesest tegevusest olulisem. (Ses mõttes meenutas natuke Bradbury "Võililleveini" .) Mulle jäi kogu lugu kuidagi kaugeks. Üleliia ei kottinud ka. Kuigi tegevusaeg oli algusest peale teada (lugu algas 1966 ja lõppes 1976), jäi lugedes kogu aeg mulje, et tegevus toimub märksa varem. Kuidagi ei tundunud nii kaasaegne aeg. Ka peategelane, kes raamatu alguses oli 31-aastane, tundus pidevalt nagu vanem. (Samas 60 aasta tagused 30-aastased olidki oluliselt vanemad kui praegused.)  Meeleolu oli üldiselt niuke melanhoolne või sünge...

Eno Raud "Naksitrallid"

Ühel päeval tulid "Naksitrallid" järsku meelde. Kas oli mõnes viktoriinisaates nende kohta küsimus või midagi. Ei meenunud, kas olen "Naksitralle" kunagi lugenud. Ilmselt olen, sest sisu kuidagi tean. Ja multikatest vaevalt selle teada sain, sest neid ei julgenud vaadata (õudsed olid).  Peamine põhjus, mis praegu pani "Naksitralle" lugema (ja on tihti üldse põhjus, miks vanu lasteraamatuid loen), oli mingi ridadevahelise mõtte otsimine. Kas saab olla võimalik, et lastekirjanik kirjutas 1972. aastal raamatu kolmest suht ebatavalisest sellist ega mõelnud sellega ridade vahel midagi? Nagu võis arvata, siis kindlat vastust ei saanud. Võib-olla mõtles, võib-olla ei mõelnud. Aga selliseid kohti, kus sai mingeid tõlgendusi põhiasjale taha mõelda, oli küll.  Peategelased, muidugi, on arhetüübid. Muhv äratuntavalt melanhoolik, umbes nagu Iiah "Karupoeg Puhhist", Sammalhabe see tšill looduslaps, umbes nagu "Muumitrollide" Nuuskmõmmik. Kingpoolele...