Otse põhisisu juurde

Eurovisioon 2021 : finaal

 Sedakorda kõigist lauludest. Lühidalt (ma loodan). Sulgudes on saadud koht. 

1. Küpros – Elena Tsagrinou "El Diablo" (16.)
Lahjendatud Lady Gaga. Hõbedane kleit nr 1. 

2. Albaania – Anxhela Peristeri "Karma" (21.)
Balkani viisid. Hõbedane kleit/trikoo nr 2.

3. Iisrael – Eden Alene "Set Me Free" (17.)
Hirmuäratav meik ja sadomaso aluskleit.

4. Belgia – Hooverphonic "The Wrong Place" (19.)
Kollektiivi eelnevad teened on minu silmis suuremad kui see laul. 

5. Venemaa – Manizha "Russian Woman" (9.)
You tell them. Eesti publikult 6 punkti. 

6. Malta – Destiny "Je Me Casse" (7.)
Netta juba laulis sellist laulu ühel aastal. Hõbedane kleit nr 3. 

7. Portugal – The Black Mamba "Love Is On My Side" (12.)
Meeldivalt rahulik ja klassikaline. Laulja üsna spetsiifilise häälega, on see siis hea või halb.

8. Serbia – Hurricane "Loco Loco" (15.)
Ma kardan neid. 

9. Ühendkuningriik – James Newman "Embers" (26.)
Kindlasti polnud kõige halvem laul, aga juba seda kuuldes oli selge, et tuleb taas 0 punkti.

10. Kreeka – Stefania "Last Dance" (10.)
Tubli laulja sätendavas lilla teletupsu kostüümis. 

11. Šveits – Gjon's Tears "Tout l'Univers" (3.)
Tubli, et ära laulis, päris raske lugu. Eesti publikult 2 punkti (žüriilt see-eest 12). 

12. Island – Da∂i Freyr og Gagnamagni∂  "10 Years" (4.)
Jätkuvalt ainult rõõm. Eesti publikult 3 punkti.


13. Hispaania – Blas Canto "Voy A Querdarme" (24.)
Kurb ballaad.

14. Moldova – Natalia Gordienko "Sugar" (13.)
Lihtsalt ei. Hõbedane kleit nr 4. 

15. Saksamaa – Jendrik "I Don't Feel Hate" (25.)
Saksamaal on teistest tihemini naljalood. Laval ka suur sõrm, teadagi milline. 

16. Soome – Blind Channel "Dark Side" (6.)
Polnud viga. Soomlaste euroloo stereotüüp. Eesti publikult 12 punkti. 

17. Bulgaaria – Victoria "Growing Up is Getting Old" (11.)
Kena, aga vajanuks juurde mingit maitseainet. Armas kurb neiu jäi lahjaks.

18. Leedu – The Roop "Discoteque" (8.)
Jätkuvalt jah minu poolt. Pole Leedu muusikaga kursis, aga paremat kui The Roop pole sealt kuulnud. Eesti publikult 10 punkti. 


19. Ukraina – Go_A "Shum" (5.)
Euroviiside essents. Eesti publikult 5 punkti.


20. Prantsusmaa – Barbara Pravi "Voilà" (2.)
The Frenchiest French that France has ever Frenched. Mulle meeldib see efektide minimaalsus siin. Sest ilmselgelt see laulja on ise kõige suurem efekt.


21. Aserbaidžaan – Efendi "Mata Hari" (20.)
Balkani viisid. Ajalugu teda ei mäleta ma kardan. 

22. Norra – TIX "Fallen Angel" (18.)
Meloodia viib 90ndatesse kuidagi. Inglitiivad, karvakuub ja läikiv pikk trikoo, lisaks ingli ja deemonite kujund - kus mujal kui mitte Eurovisioonil. Eesti publikult 4 punkti.

23. Holland – Jeangu Macrooy "Birth of a New Age" (23.)
Mehel oli lahe kostüüm. Brokoli-lugu.

24. Itaalia – Måneskin "Zitti E Buoni" (1.)
Kogu see lugu, sh tema väline külg, tekitab mõtte See on nii vale, aga see on nii õige. Kõditab minu sisemist tiigrit, ka nagu laulmiseks loodud itaalia keelega. Ja nagu ennegi öeldud, on Itaalia võit ka kõigi nende heade laulude eest, mis (neil) varasemalt võiduta on jäänud. Eesti publikult 8 punkti. 


25. Rootsi – Tusse "Voices" (14.)
Rootsil on ikka vahepeal need laulud, millega nad kindlustavad, et nad liiga tihti ei võidaks. Eesti publikult 1 punkt. 

26. San Marino – Senhit "Adrenalina" (22.)
Kuna igasugune meloodia puudub, on raske seda lauluks pidada. 

Tegelikult läks täitsa hästi. Kõik laulud, mis mind enim kottisid (ehk need, mis siin videotega on esindatud), jõudsid 10 hulka. 

Kui siiani välja jõudsid, siis siit edasi saab ainult Marko parimate kildude juurde 1. poolfinaalis, 2. poolfinaalis ja finaalis. Kivikasukas, tervitused Instagrami koertele jms.

Kommentaarid

  1. Aga mis sa neist Serbia naistest kardad? :D
    Muide, sa panid hõbedasi kleite tähele, ma panin üldiselt valdavat sädelust riietustes tähele, nagu ka neil serblastel. Väga äge, et laval sädeletakse. :) Võiks real life ka rohkem sära rahva seas näha.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...