Otse põhisisu juurde

Eurovisioon 2021 : finaal

 Sedakorda kõigist lauludest. Lühidalt (ma loodan). Sulgudes on saadud koht. 

1. Küpros – Elena Tsagrinou "El Diablo" (16.)
Lahjendatud Lady Gaga. Hõbedane kleit nr 1. 

2. Albaania – Anxhela Peristeri "Karma" (21.)
Balkani viisid. Hõbedane kleit/trikoo nr 2.

3. Iisrael – Eden Alene "Set Me Free" (17.)
Hirmuäratav meik ja sadomaso aluskleit.

4. Belgia – Hooverphonic "The Wrong Place" (19.)
Kollektiivi eelnevad teened on minu silmis suuremad kui see laul. 

5. Venemaa – Manizha "Russian Woman" (9.)
You tell them. Eesti publikult 6 punkti. 

6. Malta – Destiny "Je Me Casse" (7.)
Netta juba laulis sellist laulu ühel aastal. Hõbedane kleit nr 3. 

7. Portugal – The Black Mamba "Love Is On My Side" (12.)
Meeldivalt rahulik ja klassikaline. Laulja üsna spetsiifilise häälega, on see siis hea või halb.

8. Serbia – Hurricane "Loco Loco" (15.)
Ma kardan neid. 

9. Ühendkuningriik – James Newman "Embers" (26.)
Kindlasti polnud kõige halvem laul, aga juba seda kuuldes oli selge, et tuleb taas 0 punkti.

10. Kreeka – Stefania "Last Dance" (10.)
Tubli laulja sätendavas lilla teletupsu kostüümis. 

11. Šveits – Gjon's Tears "Tout l'Univers" (3.)
Tubli, et ära laulis, päris raske lugu. Eesti publikult 2 punkti (žüriilt see-eest 12). 

12. Island – Da∂i Freyr og Gagnamagni∂  "10 Years" (4.)
Jätkuvalt ainult rõõm. Eesti publikult 3 punkti.


13. Hispaania – Blas Canto "Voy A Querdarme" (24.)
Kurb ballaad.

14. Moldova – Natalia Gordienko "Sugar" (13.)
Lihtsalt ei. Hõbedane kleit nr 4. 

15. Saksamaa – Jendrik "I Don't Feel Hate" (25.)
Saksamaal on teistest tihemini naljalood. Laval ka suur sõrm, teadagi milline. 

16. Soome – Blind Channel "Dark Side" (6.)
Polnud viga. Soomlaste euroloo stereotüüp. Eesti publikult 12 punkti. 

17. Bulgaaria – Victoria "Growing Up is Getting Old" (11.)
Kena, aga vajanuks juurde mingit maitseainet. Armas kurb neiu jäi lahjaks.

18. Leedu – The Roop "Discoteque" (8.)
Jätkuvalt jah minu poolt. Pole Leedu muusikaga kursis, aga paremat kui The Roop pole sealt kuulnud. Eesti publikult 10 punkti. 


19. Ukraina – Go_A "Shum" (5.)
Euroviiside essents. Eesti publikult 5 punkti.


20. Prantsusmaa – Barbara Pravi "Voilà" (2.)
The Frenchiest French that France has ever Frenched. Mulle meeldib see efektide minimaalsus siin. Sest ilmselgelt see laulja on ise kõige suurem efekt.


21. Aserbaidžaan – Efendi "Mata Hari" (20.)
Balkani viisid. Ajalugu teda ei mäleta ma kardan. 

22. Norra – TIX "Fallen Angel" (18.)
Meloodia viib 90ndatesse kuidagi. Inglitiivad, karvakuub ja läikiv pikk trikoo, lisaks ingli ja deemonite kujund - kus mujal kui mitte Eurovisioonil. Eesti publikult 4 punkti.

23. Holland – Jeangu Macrooy "Birth of a New Age" (23.)
Mehel oli lahe kostüüm. Brokoli-lugu.

24. Itaalia – Måneskin "Zitti E Buoni" (1.)
Kogu see lugu, sh tema väline külg, tekitab mõtte See on nii vale, aga see on nii õige. Kõditab minu sisemist tiigrit, ka nagu laulmiseks loodud itaalia keelega. Ja nagu ennegi öeldud, on Itaalia võit ka kõigi nende heade laulude eest, mis (neil) varasemalt võiduta on jäänud. Eesti publikult 8 punkti. 


25. Rootsi – Tusse "Voices" (14.)
Rootsil on ikka vahepeal need laulud, millega nad kindlustavad, et nad liiga tihti ei võidaks. Eesti publikult 1 punkt. 

26. San Marino – Senhit "Adrenalina" (22.)
Kuna igasugune meloodia puudub, on raske seda lauluks pidada. 

Tegelikult läks täitsa hästi. Kõik laulud, mis mind enim kottisid (ehk need, mis siin videotega on esindatud), jõudsid 10 hulka. 

Kui siiani välja jõudsid, siis siit edasi saab ainult Marko parimate kildude juurde 1. poolfinaalis, 2. poolfinaalis ja finaalis. Kivikasukas, tervitused Instagrami koertele jms.

Kommentaarid

  1. Aga mis sa neist Serbia naistest kardad? :D
    Muide, sa panid hõbedasi kleite tähele, ma panin üldiselt valdavat sädelust riietustes tähele, nagu ka neil serblastel. Väga äge, et laval sädeletakse. :) Võiks real life ka rohkem sära rahva seas näha.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Caitlin Moran "What about men?"

Lõpuks üks raamat, kus kaanel ütles, et on naljakas, ja päriselt oligi naljakas. Mitte teema, vaid see, kuidas kirjutati. Caitlin Moran on vaimukas inimene. Kirjutab sellest, kuidas väiksest peale on tüdrukuid ja poisse ümbritsev vaimne maailm väga erinev, mistõttu oleme ka täiskasvanutena erinevad. Ja sellest, millised need mehed siis on. Raamatu lõpuks jõuab ikka sinna, et võiksime ju kõik inimesed olla, mitte tingimata mehed ja naised. Suur osa naiste ja meeste probleeme on sarnased. Enamasti olin kirjutatuga nõus. Põhiline asi, mis on ilmselge, ja ometi oli see siin kirja pandud: valge heteromees ei ole automaatselt milleski süüdi. Eile sündinud poisslaps ei vastuta selle eest, et 18. sajandil polnud naistel ühiskonnas positsiooni. Kui ütleme ühele grupile (kelle hulka kuulub ka palju lapsi) ühiskonnas, et te ei ole lahedad, teil peaks häbi olema, te olete süüdi, siis miks oleme üllatunud ja pahased, kui selles grupis vastupanu pead tõstab. Keegi ei taha ennast halvasti tunda. Raam...

Anthony Horowitz "Minu harakamõrvad"

  Anthony Horowitzi tean ju juba mõnda aega. Mitu korda olen telekas sattunud selle saate peale, kus temaga vestlus oli (festivalil HeadRead ilmselt?). Ja siis need briti krimisarjad, mida ta kirjutab. Mitte et ma neid vaadanud oleks. "Midsomeri mõrvade" osas on minu kontol jätkuvalt 1 otsast lõpuni vaadatud episood + ehk mõniteist natuke vaadatut.  "Minu harakamõrvad" räägib loo keeletoimetaja Sue Ryelandist, kes hakkab toimetama/lugema menuka krimiraamatute seeria järjekordset osa ja leiab ühel hetkel, et loetaval on täitsa seos tema enda eluga.  Niisiis siin on raamat raamatus - on nii Sue päriselu kui raamat, mida ta loeb. Reeglina mulle eriti raamat raamatus ei istu, aga siin oli täitsa okei, sest suurema osa loetavast raamatust luges Sue korraga läbi. Polnud pärismaailmaga vaheldumisi jutustamist. See raamat, mida Sue luges, oli niuke täitsa klassikaline briti mõrvalugu, Horowitzil ilmselt meelega sellisena kirjutatud.  See, kas Sue on tegelikult peategelane, ...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...