Otse põhisisu juurde

Eurovisioon 2021 : poolfinaalid

Niisiis, kui võtta I poolfinaalist kuulata ainult 1 laul, siis olgugi see kohe esimesena esinenud Leedu oma. 


Sama kollektiiv osales eelmisel aastal lauluga "On fire". See oli veel parem. Vist ennustati suisa võitjaks, kui konkurss oleks toimunud. Noh, ma kuulan igal juhul täitsa vabatahtlikult seda.

Võtab siiski ühe veel I poolfinaalist. Ukraina esindaja kollektiiv Go_A. See on täiuslik euroviis tegelikult. Oma keel, oma kultuur, huvitav laulmise stiil, köitev lauljanna (vaata seda pilku!), laulu toetav lavaline lahendus. Ukraine 12 points põhimõtteliselt.  



II poolfinaalis oli palju rohkem jama (loe: imelikud ballaadid ja läikivates kleitides hirmuäratava meigiga naised). 

Aga oli ka Island. Jällegi sama esindaja, kes olnuks eelmisel aastal. Eelmise aasta laul mulle meeldis kohe väga. "What do you think about things", kuulan täitsa niisama vahepeal. 

Sel aastal on "10 years", ka väga kena ja näeb laval stiilne välja. Vaata kasvõi seda avakaadrit. 


Daði Freyri puhul üldiselt kui vähegi võimalik, maksab pilti ka laulu juurde vaadata, sest saab üsna kindel olla, et peale vaatamist on parem olla kui enne oli. (Või vähemalt pole halvem.) Pole mingit sooritusehõngu, ainult puhas rõõm. 

Kui rõõmust veel rääkida, siis II poolfinaalist mitte edasi saanud Taani rõõmustas mind ka väga. Oli sihuke värviliste riiete ja lõbusa lauluga 80ndate plahvatus. Ja tundus, et nad ise ka seda asja liiga tõsiselt ei võtnud. Pühalikult laulnud Georgia mees ajas ka naerma, aga ma pole kindel, kas seal oli kohane naerda. 

Minu tabelis sai kokku üsna kõrged punktid ka Portugal lauluga "Love is on my side". 


Mitte et see minu meelest maailma parim laul oleks, aga komponentidena vaadates annab hea numbri kokku. Meloodiline lugu ühe meeldejääva rea ja lugu jutustavate sõnadega, esinejad klassikalises rõivastuses, rahuliku lauluga sobiv mittesähviv taust. Sihuke Salvador Sobrali jälgedes lugu. 

Finaalis on tulemas veel Prantsusmaad esindav Edith Piafi moodi tütarlaps ja Itaalia. Viimane on minu jaoks natuke nagu DiCaprio Oscari võitmine. Tähendab. Isegi kui Itaalia selleaastane lugu pole minu lemmikuim (aga on sellegipoolest hea), oleks ma väga rõõmus, kui Itaalia võidaks. Sest Itaalial on möödunud aastatest suuri teeneid. Hetkega võiks lambist nimetada 4-5 Itaalia laulu, mis on olnud väga head laulud (lisapunktid selle eest, et need on eranditult itaalia keeles). 

Aga nende huvides, kesiganes on järgmise aasta Eurovisioonile sõitjad, tahaks loota Islandi võitu.




Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...