Otse põhisisu juurde

Kuninglik küsimustik, osa 5 (see viimane)

Your favourite Royal Name 
Viimastel aegadel meeldivad mulle väga nimed Ingrid ja Astrid.
Nimi Ingrid on seotud Skandinaavia mütoloogiaga ja võiks tähendada "ilus Ing" või "armastatud Ing". (Ing peaks olema seesama jumal, kes hilisemalt oli Freyr.) Üks kuulus Ingrid oli Taani kuninganna näiteks (praeguse Taani kuninganna ema).

Astrid tähendab omakorda siis "ilus jumal" või "armastatud jumal".  Astridi-nimelised on näiteks Norra kuninga õde ja Belgia kuninga õde. Belgia kunagisest kuninganna Astridist oli kusagil eelmises postituses juba juttu.

Name seven things you would do if you were a Royal and why 
Võib-olla siin oodatakse mingeid suuri maailmaparandmise mõtteid, aga mul neid hetkel ei tule. See osa, miks ma neid asju teeksin: oleks ju tore.
- käiks suurtel (ja väiksematel) spordivõistlustel ja istuks nondel headel kohtadel, mis neile alati antakse
- korraldaks ise mõnda spordivõistlust (nagu varem öeldud, võiks see näiteks tenniseturniir olla)
- laseksin asjad nii korraldada, et saaksin mõnede persoonidega kohtuda, kellega ma kohtuda tahan (mõni tore kirjanik või näitleja vms)
- kindlasti oleksid mulle päris hästi kättesaadavad mingid huvitavad allikad ja raamatud minu kuulsusrikka perekonna ajaloost, neid võiksin uurida ja puurida
- palkaksin endale vahva rätsepa (kuigi naistel on vist õmblejad)
- kindlasti minu kuulsusrikaste sugulaste hulgas oleks mitmesuguseid keeli valdavaid inimesi, ehk võiksin nendega koos õppida/praktiseerida
- ilmselt kokkuvõttes loobuksin oma tiitlist ja elaksin kuninglikest kohustustest vaba elu, sest pole eriti minu teetass käia võõraste inimestega kohtumas ja kõnesid pidamas

Favourite picture from a photoshoot of a Royal 
Maitea, mis imekombel see mul praegu meelde tuli, aga kunagi lugesin mingist ajakirjast (Stiil vist) kuulsa homaarikleidi kohta. Ja ennäe, praegu vaatan, et selle kuulsaim kandja on Wallis Simpson (naine, kellega abiellumiseks Edward VIII troonist loobus) ja photoshoot on ka 1937 täitsa toimunud (fotograaf Cecil Beaton). 

Panin värvilise pildi ka, sest homaar on ju ikka oranž tegelikult.

Favourite GIF of a Royal family member 
Olen aru saanud, et blogspotile gifid eriti ei meeldi, nii et vaatamiseks mine SIIA.

Favourite royal wedding dress
See küsimus küll korra juba oli, aga ma panin meelega uuesti, sest just mingil päeval nägin ühte tütarlast, kellel just olid pulmad olnud, ja tema kleit oli hiiglavahva ja julge. Loomulikult midagi sellist, mida ainult mõned inimesed saavad endale selga panna, sest suurem osa lihtsalt ei kannaks välja. Kleidi disainer on Vivienne Westwood (vist ainus moelooja, kelle tehtud asju nähes ma tihti aru saan, et need on just tema looming- selline natuke hullumeelse käekirjaga tädi).

Thurni ja Taxise printsess Maria Theresia.
Thurn ja Taxis on selline moodustis, millest mina varem kuulnud polnud. Saksamaal asub ja on ajalooliselt olnud krahvkond või midagi sellist.

Your favourite Royal Crest 
Sellega oli naljakas lugu. Läksin sõnaraamatust vaatama, mida see sõna crest üldse tähendab. Leidsin, et näiteks tups või tutt. Mõtlesin siis siin ja pidasin plaani, milline võiks olla minu lemmik kuninglik tutt. Ei mõelnud välja. Siis tulin selle peale, et paneks selle sõna guugli pildiotsingusse. Tark mõte, sest sealt selgus, et crest on ka vapp. On tõenäoline, et siin on just seda mõeldud. Aga panen ühe asemel kolm tükki, sest need olid lahedad.


See sinisega vasakul on Rootsi printsess Madeleine'i vapp. Siin mulle meeldib see lamp põder ja see sokukene (vapi peal on nad sellepärast, et Madeleine on Gästriklandi ja Helsinglandi hertsoginna ja need loomad on nende maakondade vapiloomad).
Paremal üleval on Taani kroonprints Frederiku vapp. Sest need niudevöödega mehed olid lihsalt naljakad.
Paremal all on Belgia kuninga ja kuninganna ühine vapp. Minus tekitas huvi just see kuninganna Mathilde pool, kus haamrid on. Tegemist on tema perekonna (d'Udekem d'Acoz) üldise vapiga, aga minu keeleoskusest ja google translate'ist jäi väheseks, et välja nuhkida, miks pere vapil just haamrid on.

Your favourite Royal Property

Ei hakanud kõiki võimalusi läbi vaatama, sest igasugused kindlused ja lossid on minu lemmikteemasid (loe: jääkski vaatama). Muidu paneksin siia Neuschwansteini, aga kuna seal praegu otseselt mingid kuningad ei ela ega toimeta, siis saagu Balmorali loss Šotimaal, kus kuninganna vahepeal resideerub.

Tuttav tuleb ette sellepärast, et Alatskivi loss on Balmorali eeskujul tehtud.

The Sexiest Royal Bachelor
Peale Harry polegi enam kedagi jäänud, keda ma teaks. Nii et Harry. Ta on vanusega paremaks läinud ka muidugi.

The Sexiest Royal Bachelorette
Charlotte Casiraghi on Monaco printsess Caroline'i tütar, sündinud üks päev varem kui mina. Kuna tema vanaema on Grace Kelly, siis oleks nagu lausa kohustuslik ilus olla.

Ilu on tal liisikoiksonlik ma ütleksin.

Your Royal Fashion Icon
Klassika



Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Barbara Cartland "Armastus, lordid ja lõbuleedid"

Barbara Cartland on sümbolina Eestis vist kuulsam kui tema raamatud. Oli ju kunagi see poleemika teemal Cartland versus väärtkirjandus raamatukogudes . Ilmselt sellest ajendatuna mõtlesin juba ammu, et peaks mõne Cartlandi romaani läbi lugema, teaks oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Valisin sellise välja, mille pealkiri piisavalt lambikas tundus. Raamatus tegutseb 1819. aasta Londonis pärijannast neiu Petrina, kelle vara hooldajaks on krahv Staverton. Raamatu alguses pole nad omavahel kohtunudki, on ainult vist raamatupidaja teel suhelnud, aga raamatu lõpuks... elab armastuse vägi (või mida see Lible lauliski). Kui lõpust alustada, siis see ajas täitsa naerma. Kogu kiremöll suudlustes, kellel hing kinni, kes ekstaasis, lisaks ühe ja sama asja tundelisel toonil seitse korda üleütlemine. Aga enne kui asi sinnani jõudis, oli ka teistsugust sisu. Kindlasti on olemas palju halvemini kirjutatud naistekaid kui see. Cartlandi sõnavara ja kirjutamise viis olid täitsa korralikud (noh, kui...

Naoise Dolan "The happy couple"

Kuna raamat oli endal olemas, mõtlesin, et loen natuke algusest, ja kui ei viitsi, jätan pooleli. Ei tekkinud sellist soovi, lugu pani kohe algusest peale minema, kuigi lineaarse stsenaariumita. Celine ja Luke on paar, kellel on pulmaplaanid. Enne kui tegevus pulmapäevani jõuab, saame teada nii kummagi individuaalse mineviku kui nende ühise mineviku kohta. Kuidas abiellumisotsuseni jõuti? Mida kumbki pool sellest arvab? Raamat jaguneb viieks osaks, igaühes fookuses üks tegelane: pruut Celine, pruutneitsi Phoebe, isamees Archie, peigmees Luke, pulmakülaline Vivian. Tähendab et lugeja saab mitmeid olukordi näha erinevate tegelaste vaatenurgast. See osutub täitsa huvitavaks ja on ilmselt üldiselt selline asi, mida inimesed aeg-ajalt harjutada võiks. Enda mätas, teise mätas jne.  Muidugi see vaatenurkade ja aegade vaheldumine muutis lugemise mõnevõrra keerulisemaks ka, päris segaseks siiski mitte. Tuli tähelepanelik olla. The longer I'm alive, the more I think you can tell fuck-all abo...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi...