Otse põhisisu juurde

Eesti Laul 2014: II poolfinaal

2.poolfinaali vaatasin interneti järelvaatamise kaudu ja nende kohtade peal, kus võistlejad parajasti ei esinenud, kerisin edasi. Tabel sai alljärgnev:

10. Maltised - Elu
Väga tore, et isa ja pojad laulavad, aga Eesti Laul on selle loo jaoks vale koht mu meelest.

9. Norman Salumäe -Search
Kui ma ei peaks teda samal ajal vaatama, siis ehk...Tundub, nagu midagi oleks pastakast välja imetud, et oleks, mida Eesti Laulule saata. Kas pole see tema stiil või on midagi muud valesti, igal juhul midagi on valesti.

8. Nion - Muud pole vaja
Tümm meenutab midagi, mis on juba olnud. Tundub, et lauljal tuleb hääl natuke valest kohast. Kes üldse on see laulja? Hääl (ja sellega koos ka laul) mõjub kuidagi agressiivselt. Lõpeks juba ära. Ma vist natuke kardan seda naist.

7. Traffic - Für Elise
Mõnikord mulle tundub, et Traffic on kantribänd. Pole nad kunagi mulle muljet avaldanud, jääb ka seekord avaldamata.

6. Birgita Murutar - Laule täis taevakaar
Hobilaulja kohta pole viga. Aga laulu osas mulle tundub, et see võiks paremini sobida konkursile Eesti Lauluke. Minu tabelis sai hea keskmikukoha sellepärast, et veel kolmandal päeval peale selle kuulamist suudan laulu refrääni ümiseda.

5. Lauri Pihlap  - Lootus
Lahe lugu. Jaa, pole üldse viga. Vähemalt on mingi catchy teema loos sees. Meenutab muidugi midagi, mis on varem olnud, aga täitsa kuulatav.

4. Sandra Nurmsalu - Kui tuuled pöörduvad
Mis tal silmadega toimub? Laul on tõenäoliselt favoriit. Halb ei ole, aga 100% minu teetass ka mitte. Kuigi. Kuigi. Siin kostaks nagu vahepeal 1990ndate Lõhmust (Mr. Happyman on majas.) Aga see laul võidab ma arvan.

3. Maiken - Siin- või sealpool maad
Selliseid balaade on Eurovisioonil alati. Maikeni hääl meenutab mingi eesti vanema põlvkonna lauljanna häält. Väga dramaatiline lugu. Täitsa normaalne ka, aga üle ühe korra kuus ei tahaks kuulata.

2. Sofia Rubina - City Lights
Ikka väga hea laul paljude teistega võrreldes. Meeleolukas selline ja laulja on hea. Ise ei pane tavaliselt sellist muusikat kuulamiseks käima, aga kui ta kusagilt tuleb, siis võtab puusa (või vähemalt õlad) nõksuma küll.

1. MiaMee - Fearful heart
Laulja meenutab mingit lauljat, kes mulle meeldib. Kas tõesti tuligi nüüd üks tõesti hea laul? Tundub jah, et see ei keeragi halvaks enam ära. Väga kaunis. Ainult sõnad on ehk kohati veidi lihtsakoelised. Ja võib-olla pole see just kuigi suure lava lugu (see ei tee muidugi laulu kui sellist halvemaks).

Aga nagu selgub, ei läinud minu arvamus suures osas rahvamasside omaga kokku.

Kommentaarid

  1. Jään jälle sinu arvamust kommenteerides esikohale valitud laulu juurde. Seekord ütlen vastuseks: "Help ...!" :D

    VastaKustuta
  2. See oli nüüd natuke mõistujutt :P Kas mõte oli selle, et sinu arvates oli see nii halb lugu, et tekkis tahtmine appi karjuda? ;)

    VastaKustuta
  3. Jaah ... see on ju hullem kui unelaul - mida ta "Eurovisioonil" veel teeks? Seda näidatakse tavaliselt nii hilja ka, et selle loo ajal jääks pooled vaatajad magama.

    VastaKustuta
  4. Jah, seda kirjutasin minagi, et pole just eriti suure lava lugu. Ega ta muidugi edasi ju ka ei pääsenud.

    VastaKustuta
  5. uhh, jumal tänatud, mul oli miskipärast meeles, et sai edasi - žürii vist oleks lasknud või mingi teema ...

    VastaKustuta
  6. Küll žürii juba teab. milline on hea lugu ;)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Mariana Leky "Mida siit näha võib"

Kui mingi hulga raamatuid oled juba elus lugenud, siis ei tule enam nii tihti ette, et mingi raamat täiesti erakordsena mõjub, aga "Mida siit näha võib" on küll enneolematu. Satud nagu muinasjuttu ega oska päris täpselt osutada, mis selle loo nii eriliseks teeb. Lihtsalt on nii võluv ja vaimuterav, humoorikas, kurb, soe ja fantaasiarikas (ilma üleloomulike olenditeta).  Jälle mõtlen, kuidas inimesed selliste asjade kirjutamise peale tulevad ja kuidas need sel moel valmis kirjutavad. See on kahtlemata sedasorti raamat, mille tahaks olla ise kirjutanud.  "Tahaks olla ise kirjutanud" on huvitav kategooria. Enamike raamatute puhul ei mõtle seda. Raamatute puhul, mida tuleb pähe oma lemmikuteks nimetada, enamasti mitte. Klassikute puhul kindlasti mitte. Aga on mingid üksikud, mille stiilis (ilmselt ikka stiilis, mitte sisus) midagi minu ajuga nii kokkukõlksuvalt sädeleb, et tuleb see Kui mina kirjutaksin raamatu, siis see võiks olla umbes selline pähe. "Palermovej ü...