Otse põhisisu juurde

Eesti Laul 2014: II poolfinaal

2.poolfinaali vaatasin interneti järelvaatamise kaudu ja nende kohtade peal, kus võistlejad parajasti ei esinenud, kerisin edasi. Tabel sai alljärgnev:

10. Maltised - Elu
Väga tore, et isa ja pojad laulavad, aga Eesti Laul on selle loo jaoks vale koht mu meelest.

9. Norman Salumäe -Search
Kui ma ei peaks teda samal ajal vaatama, siis ehk...Tundub, nagu midagi oleks pastakast välja imetud, et oleks, mida Eesti Laulule saata. Kas pole see tema stiil või on midagi muud valesti, igal juhul midagi on valesti.

8. Nion - Muud pole vaja
Tümm meenutab midagi, mis on juba olnud. Tundub, et lauljal tuleb hääl natuke valest kohast. Kes üldse on see laulja? Hääl (ja sellega koos ka laul) mõjub kuidagi agressiivselt. Lõpeks juba ära. Ma vist natuke kardan seda naist.

7. Traffic - Für Elise
Mõnikord mulle tundub, et Traffic on kantribänd. Pole nad kunagi mulle muljet avaldanud, jääb ka seekord avaldamata.

6. Birgita Murutar - Laule täis taevakaar
Hobilaulja kohta pole viga. Aga laulu osas mulle tundub, et see võiks paremini sobida konkursile Eesti Lauluke. Minu tabelis sai hea keskmikukoha sellepärast, et veel kolmandal päeval peale selle kuulamist suudan laulu refrääni ümiseda.

5. Lauri Pihlap  - Lootus
Lahe lugu. Jaa, pole üldse viga. Vähemalt on mingi catchy teema loos sees. Meenutab muidugi midagi, mis on varem olnud, aga täitsa kuulatav.

4. Sandra Nurmsalu - Kui tuuled pöörduvad
Mis tal silmadega toimub? Laul on tõenäoliselt favoriit. Halb ei ole, aga 100% minu teetass ka mitte. Kuigi. Kuigi. Siin kostaks nagu vahepeal 1990ndate Lõhmust (Mr. Happyman on majas.) Aga see laul võidab ma arvan.

3. Maiken - Siin- või sealpool maad
Selliseid balaade on Eurovisioonil alati. Maikeni hääl meenutab mingi eesti vanema põlvkonna lauljanna häält. Väga dramaatiline lugu. Täitsa normaalne ka, aga üle ühe korra kuus ei tahaks kuulata.

2. Sofia Rubina - City Lights
Ikka väga hea laul paljude teistega võrreldes. Meeleolukas selline ja laulja on hea. Ise ei pane tavaliselt sellist muusikat kuulamiseks käima, aga kui ta kusagilt tuleb, siis võtab puusa (või vähemalt õlad) nõksuma küll.

1. MiaMee - Fearful heart
Laulja meenutab mingit lauljat, kes mulle meeldib. Kas tõesti tuligi nüüd üks tõesti hea laul? Tundub jah, et see ei keeragi halvaks enam ära. Väga kaunis. Ainult sõnad on ehk kohati veidi lihtsakoelised. Ja võib-olla pole see just kuigi suure lava lugu (see ei tee muidugi laulu kui sellist halvemaks).

Aga nagu selgub, ei läinud minu arvamus suures osas rahvamasside omaga kokku.

Kommentaarid

  1. Jään jälle sinu arvamust kommenteerides esikohale valitud laulu juurde. Seekord ütlen vastuseks: "Help ...!" :D

    VastaKustuta
  2. See oli nüüd natuke mõistujutt :P Kas mõte oli selle, et sinu arvates oli see nii halb lugu, et tekkis tahtmine appi karjuda? ;)

    VastaKustuta
  3. Jaah ... see on ju hullem kui unelaul - mida ta "Eurovisioonil" veel teeks? Seda näidatakse tavaliselt nii hilja ka, et selle loo ajal jääks pooled vaatajad magama.

    VastaKustuta
  4. Jah, seda kirjutasin minagi, et pole just eriti suure lava lugu. Ega ta muidugi edasi ju ka ei pääsenud.

    VastaKustuta
  5. uhh, jumal tänatud, mul oli miskipärast meeles, et sai edasi - žürii vist oleks lasknud või mingi teema ...

    VastaKustuta
  6. Küll žürii juba teab. milline on hea lugu ;)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Eno Raud "Naksitrallid"

Ühel päeval tulid "Naksitrallid" järsku meelde. Kas oli mõnes viktoriinisaates nende kohta küsimus või midagi. Ei meenunud, kas olen "Naksitralle" kunagi lugenud. Ilmselt olen, sest sisu kuidagi tean. Ja multikatest vaevalt selle teada sain, sest neid ei julgenud vaadata (õudsed olid).  Peamine põhjus, mis praegu pani "Naksitralle" lugema (ja on tihti üldse põhjus, miks vanu lasteraamatuid loen), oli mingi ridadevahelise mõtte otsimine. Kas saab olla võimalik, et lastekirjanik kirjutas 1972. aastal raamatu kolmest suht ebatavalisest sellist ega mõelnud sellega ridade vahel midagi? Nagu võis arvata, siis kindlat vastust ei saanud. Võib-olla mõtles, võib-olla ei mõelnud. Aga selliseid kohti, kus sai mingeid tõlgendusi põhiasjale taha mõelda, oli küll.  Peategelased, muidugi, on arhetüübid. Muhv äratuntavalt melanhoolik, umbes nagu Iiah "Karupoeg Puhhist", Sammalhabe see tšill looduslaps, umbes nagu "Muumitrollide" Nuuskmõmmik. Kingpoolele...