Otse põhisisu juurde

Eesti Laul 2014: II poolfinaal

2.poolfinaali vaatasin interneti järelvaatamise kaudu ja nende kohtade peal, kus võistlejad parajasti ei esinenud, kerisin edasi. Tabel sai alljärgnev:

10. Maltised - Elu
Väga tore, et isa ja pojad laulavad, aga Eesti Laul on selle loo jaoks vale koht mu meelest.

9. Norman Salumäe -Search
Kui ma ei peaks teda samal ajal vaatama, siis ehk...Tundub, nagu midagi oleks pastakast välja imetud, et oleks, mida Eesti Laulule saata. Kas pole see tema stiil või on midagi muud valesti, igal juhul midagi on valesti.

8. Nion - Muud pole vaja
Tümm meenutab midagi, mis on juba olnud. Tundub, et lauljal tuleb hääl natuke valest kohast. Kes üldse on see laulja? Hääl (ja sellega koos ka laul) mõjub kuidagi agressiivselt. Lõpeks juba ära. Ma vist natuke kardan seda naist.

7. Traffic - Für Elise
Mõnikord mulle tundub, et Traffic on kantribänd. Pole nad kunagi mulle muljet avaldanud, jääb ka seekord avaldamata.

6. Birgita Murutar - Laule täis taevakaar
Hobilaulja kohta pole viga. Aga laulu osas mulle tundub, et see võiks paremini sobida konkursile Eesti Lauluke. Minu tabelis sai hea keskmikukoha sellepärast, et veel kolmandal päeval peale selle kuulamist suudan laulu refrääni ümiseda.

5. Lauri Pihlap  - Lootus
Lahe lugu. Jaa, pole üldse viga. Vähemalt on mingi catchy teema loos sees. Meenutab muidugi midagi, mis on varem olnud, aga täitsa kuulatav.

4. Sandra Nurmsalu - Kui tuuled pöörduvad
Mis tal silmadega toimub? Laul on tõenäoliselt favoriit. Halb ei ole, aga 100% minu teetass ka mitte. Kuigi. Kuigi. Siin kostaks nagu vahepeal 1990ndate Lõhmust (Mr. Happyman on majas.) Aga see laul võidab ma arvan.

3. Maiken - Siin- või sealpool maad
Selliseid balaade on Eurovisioonil alati. Maikeni hääl meenutab mingi eesti vanema põlvkonna lauljanna häält. Väga dramaatiline lugu. Täitsa normaalne ka, aga üle ühe korra kuus ei tahaks kuulata.

2. Sofia Rubina - City Lights
Ikka väga hea laul paljude teistega võrreldes. Meeleolukas selline ja laulja on hea. Ise ei pane tavaliselt sellist muusikat kuulamiseks käima, aga kui ta kusagilt tuleb, siis võtab puusa (või vähemalt õlad) nõksuma küll.

1. MiaMee - Fearful heart
Laulja meenutab mingit lauljat, kes mulle meeldib. Kas tõesti tuligi nüüd üks tõesti hea laul? Tundub jah, et see ei keeragi halvaks enam ära. Väga kaunis. Ainult sõnad on ehk kohati veidi lihtsakoelised. Ja võib-olla pole see just kuigi suure lava lugu (see ei tee muidugi laulu kui sellist halvemaks).

Aga nagu selgub, ei läinud minu arvamus suures osas rahvamasside omaga kokku.

Kommentaarid

  1. Jään jälle sinu arvamust kommenteerides esikohale valitud laulu juurde. Seekord ütlen vastuseks: "Help ...!" :D

    VastaKustuta
  2. See oli nüüd natuke mõistujutt :P Kas mõte oli selle, et sinu arvates oli see nii halb lugu, et tekkis tahtmine appi karjuda? ;)

    VastaKustuta
  3. Jaah ... see on ju hullem kui unelaul - mida ta "Eurovisioonil" veel teeks? Seda näidatakse tavaliselt nii hilja ka, et selle loo ajal jääks pooled vaatajad magama.

    VastaKustuta
  4. Jah, seda kirjutasin minagi, et pole just eriti suure lava lugu. Ega ta muidugi edasi ju ka ei pääsenud.

    VastaKustuta
  5. uhh, jumal tänatud, mul oli miskipärast meeles, et sai edasi - žürii vist oleks lasknud või mingi teema ...

    VastaKustuta
  6. Küll žürii juba teab. milline on hea lugu ;)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...