Otse põhisisu juurde

Eesti Laul 2014: I poolfinaal

Nagu tavaks saanud, minu edetabel. Suurem osa märkmeid on tehtud eilse võistlussaate ajal.

10. State of Zoe - Solin
Midagi nagu ei sega, aga ega see laul midagi ütle ka. Lõpus hakkab tüütama. Ei, juba enne lõppu hakkab tüütama.

9. Wilhelm - Resignal
Jälle üks cooli häälega naislaulja. Laul ei tõmba käima, tähelepanu läheb vägisi kõrval olevasse arvutisse ära. Einoh, armas tüdruk ju.

8. Vöörad - Maailm on hull
Laval on kloun. Ja mingi räppar. Läbipaistvas kleidis naine. Mõnes olukorras ehk isegi, aga hetkel ei, tänan. Samas...meeldejäävam kui mõni teine. Ja eesti keeles ju ka. Tegelikult pole nagu vigagi...

7. The Titles - Flame
Algus on VÄGA paljutõotav. Üsna kiiresti peale vokaaliosa algust taban end mõttelt, et mees oleks võinud vaikima jäädagi. Halb laulja, kõlab lohakalt. See, mis instrumentaalpooles toimub, on endiselt täitsa ponks.

6. Super Hot Cosmos Blues Band - Maybe-maybe
Tanel Padar wannabe? Natuke meenutab soomlast. Mingil kindlal peol mulle täitsa meeldiks see ja mõnel hetkel nagu tundub, et midagi täitsa on seal loos, aga...siiski ei.

5. August Hunt - Kus on exit?
Algus meenutab Agent M-i. Taustahelid üldse meenutavad midagi, mis on on juba olnud. Lavalolijad justkui teeks kõik õigesti- laulavad, tantsivad, löövad trummi, aga ei mõju noh. Siiski parem laul kui mitu teist.

4. Nimmerschmidt - Sandra
Einoh, tore lugu ju. Selline nagu neil vendadel ikka. See viimane ehk ongi probleem. Kuna pole nii meeldejääv kui see kuulus laul, siis ongi lihtsalt jälle üks lugu. Aga hoian oma edasise õeluse osas keele hammaste taga, tegelikult ma ei vahetaks jaama, kui see laul raadiost tuleks.

3. Lenna - Supernoova
Lenna koostöös Eplikuga meeldis mulle kahtlemata rohkem. Raua-faas on dramaatilisema kõlaga. Laul on täitsa kobe, kindlasti saab edasi. Mõjub kuidagi jõuetuna ainult, kuigi suud on kohati väga lahti ja pilli ju ka saetakse. (Küll aga on see ainus laul kümnest, millest suudan blogipostituse kirjutamise ajal ühte lausejuppi meenutada.)

2. Kõrsikud - Tule ja jää
Sihuke tavaline Kõrsikute laul, mis tähendab, et täitsa kobe laul. Aga neil on paremaid.

1. Tanja - Amazing
10.kohast alustades ma ei mõelnud, et see võiks esimene olla, aga tuli nii välja, sest selle laulu puhul olin positiivselt üllatunud. Tempot on, kaasakiskuvust mõne koha peal ka. Raadiost kuulaks täitsa vabalt seda, ainult ei tea, kas igapäevaselt viitsiks. Lauluga koos esitatud tantsunumber oli ka kindlasti kõrgel tasemel, lihtsalt mina ei oska seda hinnata. (Jah, tegelikult mulle isegi vist meeldib rohkem see koreograafia, kus laulja mikrofoniga keset lava seisab. )

Kommentaarid

  1. Tore, et 1. topis kattub meil, aga ega ta, jah, mingi suur lemmiklugu suures laulude maailmas ta ka ei ole. :P

    VastaKustuta
  2. Nojahnoh, siin polnudki ühtki lemmiklugu eriti.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

"Eestlane loeb : raamatuaasta lugemisuuring 2025" (koost. Marju Lauristin)

Nagu pealkirigi ütleb, räägib raamat möödunud aastal raamatuaasta puhul tehtud suurest lugemisuuringust. Niuke korralik raport. Näeb välja ka nagu raport: suures formaadis üsna paksu paberi peal ja paljude joonistega. Aga ka teksti pole vähe. On nii küsitlustulemuste kokkuvõtted kui ülevaated fookusgruppidega (kirjandusõpetajad, raamatukogutöötajad, raamatumüüjad, kirjastajad) tehtud intervjuudest. Niuke hea raamat, mida jupikaupa lugeda - ühel päeval loed, mida õpetajad rääkisid, teisel päeval kirjastajate kohta jne. Midagi tohutult uut teada ei saanud. Ühest küljest on põhilised uuringust tehtud järeldused meediast palju läbi käinud, teisalt oli palju sellist, mida nagunii eeldasin. (Aga ikka oli huvitav lugeda.) Mis need lööklaused olid siis? Kõrgharidusega naine on mitte ainult suurim lugeja, vaid üldse võtmeisik eesti kultuuri edasikandmisel (sest käib ka teatris, kontserdil ja näitusel); keskealine madalama haridustasemega mees on pigem raamatuhuvita; pole tõsi, et noored ei loe ...

Geir Gulliksen "Övre port, nedre port"

Kolm korda olen hakanud midagi kirjutama, aga suht ruttu alla andnud. Kuidagi imelik tunne on. Polnud ju halb raamat ja ei saa öelda, et lugemine raskelt oleks läinud, aga kuidagi... asja suur idee vist on minu jaoks jätkuvalt natuke segane ja seetõttu on keeruline midagi öelda. Raamat räägib ühe perekonna kahest põlvkonnast 1950ndate-1970ndate Norras. Ei, isegi kolmest põlvkonnast tegelikult, ja ka hilisemal ajal kui 1970ndad. 2022. aastasse jõuab välja. On üks Gladys, kes saab ühe Gunnariga suhteliselt varases eas poja (Ivar). Peale seda saab veel kaks poega (Runar ja Steinar ehk Titti). Mingil hetkel läheb Gunnariga lahku ja hakkab elama koos Karliga. Karl on insener relvafirmas, mis on linna suurim tööandja. Suurem osa tegelasi, kes läbi käib, töötab (vähemalt mingil hetkel) seal. Raamatu pealkirja mainitakse ka just selle firma kontekstis. "Ülemine värav, alumine värav" - kes on piisavalt tähtis, et käia tööle ülemisest väravast, ja kes kuulub alumisest väravast käiva ha...