Otse põhisisu juurde

Eesti Laul 2014: I poolfinaal

Nagu tavaks saanud, minu edetabel. Suurem osa märkmeid on tehtud eilse võistlussaate ajal.

10. State of Zoe - Solin
Midagi nagu ei sega, aga ega see laul midagi ütle ka. Lõpus hakkab tüütama. Ei, juba enne lõppu hakkab tüütama.

9. Wilhelm - Resignal
Jälle üks cooli häälega naislaulja. Laul ei tõmba käima, tähelepanu läheb vägisi kõrval olevasse arvutisse ära. Einoh, armas tüdruk ju.

8. Vöörad - Maailm on hull
Laval on kloun. Ja mingi räppar. Läbipaistvas kleidis naine. Mõnes olukorras ehk isegi, aga hetkel ei, tänan. Samas...meeldejäävam kui mõni teine. Ja eesti keeles ju ka. Tegelikult pole nagu vigagi...

7. The Titles - Flame
Algus on VÄGA paljutõotav. Üsna kiiresti peale vokaaliosa algust taban end mõttelt, et mees oleks võinud vaikima jäädagi. Halb laulja, kõlab lohakalt. See, mis instrumentaalpooles toimub, on endiselt täitsa ponks.

6. Super Hot Cosmos Blues Band - Maybe-maybe
Tanel Padar wannabe? Natuke meenutab soomlast. Mingil kindlal peol mulle täitsa meeldiks see ja mõnel hetkel nagu tundub, et midagi täitsa on seal loos, aga...siiski ei.

5. August Hunt - Kus on exit?
Algus meenutab Agent M-i. Taustahelid üldse meenutavad midagi, mis on on juba olnud. Lavalolijad justkui teeks kõik õigesti- laulavad, tantsivad, löövad trummi, aga ei mõju noh. Siiski parem laul kui mitu teist.

4. Nimmerschmidt - Sandra
Einoh, tore lugu ju. Selline nagu neil vendadel ikka. See viimane ehk ongi probleem. Kuna pole nii meeldejääv kui see kuulus laul, siis ongi lihtsalt jälle üks lugu. Aga hoian oma edasise õeluse osas keele hammaste taga, tegelikult ma ei vahetaks jaama, kui see laul raadiost tuleks.

3. Lenna - Supernoova
Lenna koostöös Eplikuga meeldis mulle kahtlemata rohkem. Raua-faas on dramaatilisema kõlaga. Laul on täitsa kobe, kindlasti saab edasi. Mõjub kuidagi jõuetuna ainult, kuigi suud on kohati väga lahti ja pilli ju ka saetakse. (Küll aga on see ainus laul kümnest, millest suudan blogipostituse kirjutamise ajal ühte lausejuppi meenutada.)

2. Kõrsikud - Tule ja jää
Sihuke tavaline Kõrsikute laul, mis tähendab, et täitsa kobe laul. Aga neil on paremaid.

1. Tanja - Amazing
10.kohast alustades ma ei mõelnud, et see võiks esimene olla, aga tuli nii välja, sest selle laulu puhul olin positiivselt üllatunud. Tempot on, kaasakiskuvust mõne koha peal ka. Raadiost kuulaks täitsa vabalt seda, ainult ei tea, kas igapäevaselt viitsiks. Lauluga koos esitatud tantsunumber oli ka kindlasti kõrgel tasemel, lihtsalt mina ei oska seda hinnata. (Jah, tegelikult mulle isegi vist meeldib rohkem see koreograafia, kus laulja mikrofoniga keset lava seisab. )

Kommentaarid

  1. Tore, et 1. topis kattub meil, aga ega ta, jah, mingi suur lemmiklugu suures laulude maailmas ta ka ei ole. :P

    VastaKustuta
  2. Nojahnoh, siin polnudki ühtki lemmiklugu eriti.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Lambiauhinnad 2025

Claire Keegan "Small things like these" Talvine ja rahulik. "Keedetud hirvede aja" kaanesümbolitest saab raamatut lugenuna aru. Lehm "Sõber mereröövli" kaanel on ka raamatus tähtis tegelane.  Pierre Bayard "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud" "Armastus, lordid ja lõbuleedid" oligi nimelt lambika pealkirja tõttu lugemiseks võetud.  Isabel Allende "Vaimude maja" 2010. aasta augustis lugesin kümmekond esimest lehekülge. Järgmised 400+ lugesin sel aastal.  Kaur Riismaa "Väsinud valguse teooria" Sadakond lehekülge (ca 25%) lugesin ära. Ei suutnud suhestuda, kuigi lubati 90ndate nostalgiat. Andrei Makine "Sõber armeenlane" Ilus keel + suured universaalsed teemad Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen" Ettearvatav ja ülelihtsustatud. Elle McNicoll "Mingi säde" Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk" V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu" Berit Kaschan "Apr...