Otse põhisisu juurde

Vagunisaatja: viies vagun: laul ja 2011

***

Kuhu ma olen jõudnud 2011.aasta alguseks?
Olav Ehala “Ilus ilm”

1. jaanuaril võis tõepoolest päike paista. Või siis mu mälu petab mind.

***

2011.aasta põhiülesanne:
Dr. Hook “Cover of the Rolling Stone”

Hea et siis karjäärivalikud lõpuks selged on :D Hmm, tegelikult siin on mitmeid võimalusi…”We’ve got a lot of little teenage blue-eyed groupies who do anything we say, we’ve got a genuine Indian guru, he’s teaching us a better way.” Could go either way :P

***

Eneseteostus ja minu "mina" 2011.aastal:
Lavaka XX lend “Nukkude laul”

Vihjab ka artistielule või...arumaisaa.

***

Rahaasjad 2011.aastal:
The Verve “The Drugs don’t work”

Ahah.

***

Sugulased ja naabrid 2011.aastal:
Joni Mitchell “All I want”

“I am on a lonely road and I am travelling, travelling, travelling.” Enough said. Oo, mingist sweet romance’ist räägib siin…kusagilt hüppab mingi kobe naabrimees välja?

***

Kodu 2011.aastal:
Alanis Morissette “Crazy”

“But we’re never gonna survive unless we get a little crazy.” Nagunii juba igapäevane idee.

***

Armastus aastal 2011:
Ruja “Õunalaul”

Fakt, et kõigist neist sadadest armastuslauludest, mille vahel muusikakogus valida oleks, ei tulnud praegu mitte ükski, on muidugi kõnekas.

***

Tervis 2011.aastal:
Claire’s Birthday “Handsome and tall”

Kus see laul eelmise teema juures oli? :D A noh, kui handsome ollakse, küllap siis on selle teemaga ka korras.

***

Partnerlus 2011.aastal:
Vennaskond “Igavest elu lõppevas öös”

Pole halvim partnerlus.

***

Võõrad rahad ja laenud, müstika ja seks 2011.aastal:
Alicia Keys “You don’t know my name”

Rusikas silmaaugus?

***

Reisid aastal 2011:
Sondre Lerche and The Faces Down Quartet “Lulu-vise”

Daamid ja mehed, ma lähen Hawaiile! Honolulust ja Waikikist lauldakse siin.

***

Karjäär, firma areng ja uued kohustused 2011.aastal:
Rosi Golan “C’est l’amour”

Njah, võib- olla oleks eelmises punktis seda pigem eelistanud…oh well. Aga kuivõrd siin Pariisist räägitakse, siis kas see on ka nagu kõik need horoskoobid, mis ütlevad, et ma väljamaale kolin?

***

Sõbrad ja sotsiaalsed suhted 2011.aastal:
Ruja “Eile nägin ma Eestimaad”

Kõik on mööda Eestimaad laiali? Nii võib juhtuda.

***

Saladused, protsessid alateadvuses, mida ise ei tunneta:
Kriminaalne Elevant “Renfieldi seiklused”

Väga saladusliku kõlaga pala tõepoolest. Ja kuivõrd sõnu pole, siis on raske aru ka saada. Laulu teine pool läheb küll kangesti lõbusaks. Hmm.

***

Kuhu olen jõudnud 2011.aasta lõpuks?
Vaiko Eplik “Kevadeootus”

Iga-aastane sulatõsi.


Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...